Palatalisatsioon
PALATALISATSIOON on kaashääliku peenendus ja seda esineb nii eesti kui ka vene keeles.
Kui eesti keeles palataliseerub vaid konsonant (kaashäälik): t, l, n, s ja seda vaid i ja j ees
(nimi, väljak, palli, vanni),
siis vene keeles on see nähtus laialdasem: 15 konsonanti võivad esineda nii palataliseeritult kui ka palataliseerimata. Sellised kaashäälikud on: б, п, в, ф, г, к, д, т, л, м, н, р, с, з, х. Häälikud ч ja щ on tavaliselt palataliseeritult ehk siis peenendatult, aga ж, ш ja ц on palataliseerimata (teisisõnu tugevad ehk mittepeenendatud).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ионы
Haridustreff 2023 loengud
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Tasandilised kujundid
Kell ja kellaaeg
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Oksüdatsiooniaste
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Eesti keeles muudab sõna palatalisatsioon tihti sõna leksikaalset tähendust.
Näiteks:
- hall – halla (härmatis) : hall – halli (värv)
- palk – palga (rahaline töötasu) : palk – palgi (ehituses puumaterjal)
- õlg – õla (anatoomia) : õlg – õle (nt katusematerjal, õlekubu)
Ka vene keeles võib kaashääliku peenendus vahel muuta sõna tähendust:
1) ел – ель (sõi – kuusk)
2) мел – мель (kriit – madalik)
3) полка – полька (riiul – tants)
4) мал – мял (väike – mudis)
5) вол – вёл (härg – juhatas, viis sisse)
HELILINE JA HELITU
Vene keeles moodustavad helilise-helitu paari järgmised häälikud:
- к – г / кот – год
- т – д / тот – дом
- п – б / поп – боб
- с – з / сам – здесь
- ф – в / фантик – вода
- ш – ж / нож – рожь
1) Sõna lõpus hääldatakse helilised kaashäälikud helitutena:
- дуб /дуп/ – tamm
- кровь /крофь/ – veri
- зуб /зуп/ – hammas
2) Helilised häälikud helitute ees tuhmistuvad ja need hääldatakse helitult:
- трубка /трупка/ – piip
- сказка /скаска/ – muinasjutt
- соседка /сосетка/ – naabrinna
- выставка /выстафка/ – näitus
3) Helitud häälikud heliliste ees hääldatakse heliliselt:
- сделать /зделать/ – tegema/ära tegema
- вокзал /вогзал/ – jaam
4) Tähed с ja з, kui nad kirjutatakse ш ja ж ette, hääldatakse nagu topelttähte ШШ:
- бесшумно /бешшумно/ (без шума) – hääletult, vaikselt, kärata
- сжечь /жжечь/ – ära põletama
5) Tähed с, з, ж enne ч loetakse nagu ЩЩ:
- грузчик /грущщик/ – laadija
- мужчина /мущщина/ – meesterahvas
6) Tähed т ja д enne ч loetakse nagu ЧЧ:
- лётчик /лёччик/ – lendur
- разведчик /развеччик/ – luuraja