PÄRANDKOOSLUSED

Pärandkoosluseks nimetatakse pikka aega mõõduka inimtegevuse mõjul püsinud kooslust. Näiteks on niidud pärandkooslused ja algul piirdus inimese tegevus niitmise, heinateo ja niidu pinnase korrashoiuga. Kui inimene niidu eest hoolt ei kanna, hakkab seal kasvama võsa ja lõpuks mets. Kuna looduslikel niitudel ei tasu heina tegemine ära, on suuremate heinasaakide saamiseks hakatud rajama üha rohkem kultuurniite. Niidud on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas ka ravimtaimedele ja haruldastele liikidele ning samuti muudavad niidud maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb niitusid kaitsta, mida saab teha läbi niitmise ja karjatamise. Paljud looduslikud niidud (sealhulgas ka puisniidud) on võetud looduskaitse alla, kuid kõiki siiski kaitse alla ei saa võtta. Et maaomanikel säiliks huvi niitude hooldamise vastu, maksab Eesti riik talupidajatele maahooldustoetust. Pärast niitmist tuleb hein niidult ära koristada, sest vastasel korral kaovad sealt tüüpilised niidutaimed.

 

Lisainfo

See artikkel on retsenseerimata.