Perioodilisustabelis on keemilised elemendid järjestatud aatomnumbri ehk prootonite arvu järgi, mis kasvab tabelis vasakult paremale ja ülevalt alla.

Elemendi paigutus tabelis sõltub ka elektronkatte ehitusest, nimelt määrab elektronkatte elektronkihtide arv elemendi perioodi ehk rea numbri. Elementidel võib olla 1-7 elektronkihti, millest viimast kihti nimetatakse väliseks elektronkihiks. Esimesele kihile mahub maksimaalselt kaks elektroni ning esimeses perioodis on kaks elementi (vesinik ja heelium), teisele kihile mahub kaheksa elektroni ning teises perioodis on ka kaheksa elementi.

Elemendid on perioodilisustabelis jaotatud põhirühmadesse (A-rühmad 1-2 ja 13-18) ja siirdemetallideks (B-rühmad 3-12). Põhirühmades näitab välisel elektronkihil olevate elektronide arvu rühmanumber, mis suureneb tabelis vasakult paremale. Näiteks rühmanumber VII A näitab, et selles rühmas olevate elementide väliselektronkihil on seitse elektroni. Siirdemetallide väliselektronkihil aga on alati 1-2 elektroni.

• Perioodilisustabel
• Lihtainete piltidega perioodilisustabel