Põhjavee kasutamine, reostumine ja kaitse
Joomiseks saab inimene kasutada suhteliselt kergesti kättesaadavat magedat vett.
Selleks saab kasutada jõgede, järvede või põhjavett, mida eelnevalt uuritakse ja vajadusel puhastatakse.
Aasta jooksul kasutab inimkond 0,003% planeedi magevee hulgast, parasvöötmes pole veeprobleeme.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikud
Harjuta eesti keelt A2-B1
Liitmine 20 piires
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Liitmine ja lahutamine 10 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Ioonid
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Kesk-Aasias on veekriis, kahe suure jõe Amu-Darja ja Sõr-Darja vee liigne kasutamine põldude niisutamiseks, et puuvilla kasvatada, on Araali merd vähendanud kolmandikuni esialgsest pindalast.
Põldude niisutamine:
Pinnas on sooldunud ja sisaldab hulgaliselt pestitsiide, mis tuulega kanduvad kaugele. Saastunud mage vesi puhastub looduslikul teel väga aeglaselt. Atmosfääris olev veeaur uueneb kiiresti, umbes 6-10 päevaga, jõgede-järvede vesi uueneb u 16 aastaga, põhjavesi läbib ühe tsükli u 1400 aastaga.
Pinnavee kasutamist takistab asjaolu, et see võib olla saastunud ja puhastamine on kallis. Põhjavee kvaliteet on tavaliselt nii hea, et seda saab kohe joomiseks kasutada. Kahjulik on suur fluori jt keemiliste elementide sisaldus.
Paljudes paikades, nt Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm., on vee arseenisisaldus lubatust kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm. Põhjavee aeglase uuenemise tõttu tekib oht, et seda kasutatakse kiiremini kui selle varud taastuda jõuavad, eriti kriitiline on olukord Indias.
Magevee tarbimine jaotatakse kolmeks:
- Põllumajanduses läheb mageveest 90% niisutuseks
- Tööstus kasutab 7% veevarudest
- Igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest
Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes.
Loe lisaks: