Põllumajanduse mõju keskkonnale

Alepõllundusega algas metsade hävitamine parasvöötmes.

Malagasy_rice_planting_01

Loe lisaks alepõllundus:

Ka praegu on suur surve metsadele lähistroopikas ja troopikas, suurtel aladel Aasias ja Aafrikas on mets asendunud kõrbetega.

Kõrbestumisele tundlikud alad:

Desertification_map

Kõrbete pindala suureneb aastas 6,9 mln ha ehk 7 km2 tunnis. Uute alade kasutamise põllumajanduses, uudismaade tegemine, on vähendanud looduslike ökosüsteemide pindala ja avanud võimaluse muldade erosioonile.

Kõrbestumise põhjused:

chart_03

Untitled-1

Põllumajanduse laienemine vähetootlikele aladele suurendab muldade degradatsiooni ja kõrbete laienemist. 1990.a. kannatas degradeerumise all 60% Aasia ja 55% Aafrika põllumajanduslikust maast, mille tõttu vähenes saagikus kuni 30%. Kunstliku niisutusega aladest on Aasias degradeerunud 1/3 maast, mullad on sooldunud.

Loe lisaks kõrbestumine: Desertification

Põllumajanduse negatiivne mõju:

  • Suurfarmide läga võib reostada põhjavett
  • Kunstlik niisutus alandab põhjaveetaset, põhjustab pinnase sooldumist
  • Rasked mullaharimismasinad hävitavad mulla struktuuri
  • Pestitsiidid hävitavad kasulikke organisme
  • Põllukultuuride liigne väetamine põhjustab veekogude kinnikasvamist
  • Monokultuuride kasvatamine soodustab mulla erosiooni, haiguste ja kahjurite levikut
  • Väheneb bioloogiline mitmekesisus, looduskeskkond hävib
  • Kasvab metaani (kasvuhoonegaasi) hulk atmosfääris, suureneb kuni 1% aastas
See artikkel on retsenseerimata.