POOLA-ROOTSI SÕJAD

1600 a. jõudsid kuningas Sigismund III ja hertsog Karli vahelised pinged vaenutegevuseni. Esimesed lahingud peeti Soomes ja Rootsis ning siis kandus sõda Eestisse. Esialgu oli tegu Rootsi siseasjaga, kuid see muutus, kui Sigismund III andis poola magnaatidele lubaduse võidu korral liita Eestimaa Poola külge. See viis sõjani Poola ja Rootsi vahel. Sigismund III tagandati Rootsi troonilt ja kuningaks sai Karl IX. Liivimaa (siinkohal tähendab see Vana-Liivimaa keskosa) aadlikud olid rootsisõbralikud, mida kasutas ära Karl IX. 1600 a. alustas ta pealetungi ja hõivas Pärnu, Viljandi, Põltsamaa ja mitmeid teisi kindluspunkte. Aasta lõpus alustas ta Tartu pommitamist ja see lõppes suhteliselt kiiresti Tartumaa aadlike üleminekuga Rootsi poolele ning linn loovutati Karlile.

Ülejäänud Liivimaa langes rootslaste kätte ilma võitluseta, kuid rootslased said rängalt lüüa Koknese linna vallutades. Pärast seda algas poolakate vastupealetung Eesti südamesse. 1602 a. vallutati Viljandi, Paide ja alustati Tartu piiramist. Tartu alistus 1603 a.

 

1601-1603 a tabasid lisaks sõjategevusele maad ikaldus, nälg ja katk. Suremine oli massiline ja Eesti võis kaotada 9/10 kogu rahvaarvust. 1620ndatel oli eesti talurahva suuruseks kuni 100 000 inimest.

 

1604 a. astusid rootlased Mäos vastu poola ratsaväele, kus nad said lüüa. 1605 a. toimus Riia lähedal Salaspilsi ehk Kirchholmi lahing, milles Poola ratsavägi purustas Rootsi väe. Sõjategevus Eestis ja Lätis jätkus vahelduva eduga kuni 1609-aastani, mil sõlmiti rahu. Venemaal olid segased ajad ja seda kasutasid ära rootslased ja poolakad-leedukad, kes vallutasid Novgorodi. Vene troonile sai Sigismund III poeg Vladislav, kuid lõpuks suutsid vene väed poolakad Moskvast tõrjuda ja troonile sai 1613 a. Mihhail Romanov. Romanovite dünastia valitses kuni 1917 aastani.

 

1618 a. keskendusid Rootsi ja Poola jällegi omavahelistele arveteklaarimistele. Algul sooritati väiksemaid sõjaretki, kuid 1620 a. otsustas Rootsi kuningas Gustav II Adolf sõjategevust laiendada ja 1621 a. piirati sisse Riia linn. Riialasi püüti meelitada enda poolele läbirääkimiste teel, kuid riialastele Poola ülemvõim sobis ja seega need katsed luhtusid. Seejärel Riia alistati. Otsustav pööre toimus 1625 aasta 7. jaanuaril, mil rootslastel õnnestus Koknese lähedal Valle mõisa juures Poola-Leedu vägede üle hiilgav võit saavutada. 1625 a. vallutasid rootslased viimase poolakate tähtsaima tugipunti Liivimaal-Tartu. 1629 a. sõlmiti Altmarki külas Poola ja Rootsi vahel vaherahu, mis fikseeris Eesti ja poole Läti ülemineku Rootsi valitsuse alla. Seda sündmust peetakse Rootsi aja alguseks. Rahu sõlmiti vaid 6 aastaks, kuid ka siis ei puhkenud enam sõjategevust, sest rahu pikendati. 1655 a. aga jätkus Rootsi ja Poola sõda, mis lõppes 1660 a. Oliwa rahuga ja millega Poola tunnistas lõplikult Eesti jäädavat kuulumist Rootsile. Samal ajal tegi Venemaa katse vallutada Liivi sõjas saamata jäänud territooriumid (Vene-Rootsi sõda 1656-1658), kuid see lõppes edutult ja 1661 a. sõlmiti Kärde rahu, millega Venemaa kinnitas, et Eesti kuulub Rootsi riigi koosseisu. 1645 a. sai  Rootsi võim Eesti üle täielikuks, kui Brömsebro rahulepinguga saadi Taani käest endale ka Saaremaa.

Eesti piirid Rootsi kuningriigi koosseisus.

Eesti piirid Rootsi kuningriigi koosseisus.

See artikkel on retsenseerimata.