Pöör. Kaldpind. Kiil. Hammasülekanne
Lihtmehhanismideks, mis annavad samuti võitu jõus, on veel:
pöör – vända raadius on võlli raadiusest palju suurem – järelikult peame nööriga võlli külge kinnitatud keha liikuma panemiseks rakendama väiksemat jõudu, aga meie käed läbivad selle liigutamiseks pikema vahemaa kui võllile keritava nööri pikkus;
kaldpind, mis jagab raskusjõu mitmeks komponendiks ning keha maapinnast kõrgemale liigutades tuleb kehale rakendada väiksemat jõudu;
kiil on kaldpinna erivorm, mis on mõeldud rõhumisjõu jagamiseks mitmeks erisuunaliseks komponendiks. Seda saab kasutada kehade (näiteks küttepuude) lõhkumisel tükkideks;
kruvi, mis koosneb ühest otsast jämedamast ja teises peenemast keermest ning milles kasutatakse asjaolu, et jämedamale otsale mõjuv pöörav jõud avaldab peenemas otsas suuremat mõju;
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruumilised kujundid
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1
Kell ja kellaaeg
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
I ja J-i õigekiri
plokk – mis koosneb rattakesele heidetud nöörist ning selle abil on võimalik muuta jõu mõjumise suunda – selle asemel, et tõsta raskust vertikaalselt üles, saame nööri tõmmata kaldu – taoliselt saame väiksema jõuga tõsta nööri teise otsa kinnitatud raskust.
hammasülekanne koosneb omavahel vahetult või näiteks ketiga ühendatud hammasratastest – pöörates suuremat hammasratast mingi jõuga saavutame seeläbi väiksemale hammasrattale mõjuva suurema pöörava jõu.