Pööriselektriväli. Elektromotoorjõud
Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat. Laengute poolt tekitatava välja jõujooned algavad positiivsel laengul ning lõppevad negatiivsel. Elektromagnetilise induktsiooni elektriväli erineb laengute poolt tekitatud elektriväljast selle poolest, et tema jõujooned on kinnised kõverad – sellist välja nimetatakse pööriselektriväljaks
Kuna indutseeritud elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu see tähendab pole eelistatud punkte, ei saa me kõnelda pööriselektrivälja potentsiaalide vahest (pingest), vaid rääkida tuleks hoopis elektromotoorjõust.
Kui pinge iseloomustab tööd, mida teevad laengu ümberpaigutamiseks elektrivälja kulonilised jõud, siis elektromotoorjõud on suurus, mis iseloomustab mitteelektriliste ehk kõrvaljõudude jõudude poolt laengu ümber paigutamisel tehtavat tööd.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Aatomid ja molekulid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Jäätmed pole kõigest prügi
Kirjalik liitmine
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Funktsioonide graafikud
kus ε – elektromotoorjõud, Akj – kõrvaljõudude poolt tehtav töö ning q – ümber paigutatud laengu suurus.
Elektromotoorjõudu mõõdetakse pingega samades ühikutes – voltides (1V)