PRANTSUSMAA JA SAJA-AASTANE SÕDA

mõisted

ordaal – nn jumalakohus, kus kaebealuse süü tehti kindlaks nn vee või tuleprooviga

generaalstaadid- kuningriigi kolme seisuse(vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud) esindajate kogu, mille kuningas kriitilistes olukordades kokku kutsus

987. a – sureb Karolingide kuningas järeltulijata, troonile saab abt Hugues Capet, kes valitses kuningana vaid kitsast ala, ülejäänud suurvasallidel

Hugues Capet sugupuu

11.saj suurimad vasallid Inglismaa kuningad, ei tunnustanud Prantsusmaa kuningate ülemvõimu. Kapetingid kindlustasid troonipärimisõiguse, sellega, et eelnev kuningas kroonis järgmise juba oma eluajal

1180-1223. a Philippe II Auguste liitis abiellumispoliitikaga suured krahvkonnad, kolmekordistas domeeni suurust haarates suure osa Inglismaa aladest mandril. Seadis sisse maksukogujad ja õigusliku süsteemi

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

1285 – 1314 – Philippe IV Ilus – kutsus kokku seisuste esindajad ja moodustas esinduskogu –generaalstaadid, et kinnitada ühtne maksupoliitika ja võidelda paavstiga. Sõjakulutuste katmisekstrükkis uusi münte devalveerides raha ja riisus raha juutidelt.

Frangi riigi laienemine

Saja-aastane sõda Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 ning 1360 aastal sõlmiti vaherahu. Põhjus: Inglismaa kuningadünastia Inglise kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) taotles Prantsusmaa trooni. Prantslased panid aga aluse uuele dünastiale ja kuningaks sai hoopis Philippe VI. Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aastal, kuid tegelik sõjategevus algas alles 1346. aastal, kui 15000 inglise sõdurit maabusid Normandias. Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid, kes lasid läbi kohmakate rüütlite turvise. Esimene lahing toimus 1346. aastal Crecy-en-Pontineu asula läheduses. Selles lahingus said kolmekordses ülekaalus olnud prantslased lüüa. Samasugune prantslaste kaotus kordus 10 aastat hiljem Poitiersi lahingus. Seal langes vangi ka Prantsuse kuningas Jean II Hea, kelle eest maksti tohutut lunaraha. Sõditud 116 aasta jooksul valitsesid mõlemas riigis viis erinevat kuningat. Prantsusmaa kuningateks olid: Philippe V Ilus , Jean II Hea , Charles V Tark , Charles VI Vaimuhaige ja Henry VI. Inglismaa kuningateks olid: Edward III , Richard II , Henry IV , Henry V ning Henry VI. 13. sajandil katk ja kõrged maksud, mis kaasnesid sõjaga, põhjustasid Prantsusmaal ülestõuse. Ka Inglismaa ei pääsenud katkust ja ülestõusudest, seal vallutasid ülestõusnud Londoni. Läbirääkimistel tapeti ülestõusu juht reeturlikult. Peale Poitiers`i lahingut, ülestõuse ja katkuepideemiate levikut sõlmiti vaherahu. 1360 loobus Edward III Prantsuse troonist, kuid sai vastutasuks neljandiku Prantsusmaast. 14. saj. vallutasid prantslased suurem osa maast tagasi, kuid läksid tülli Burgundia hertsogitega, kes astusid nüüd Inglismaa poolele. Peale seda asus sõjaväge juhtima talutüdruk Jeanne d`Arc, ainuüksi tema nägemine innustas sõjamehi võitudele. Jeanne d`Arc`i juhtimisel tungiti Pariisini. Pariisi vallutamiseks talle enam lisavägesid ei saadetud ning 1430. aastal langes Jeanne d`Arc Inglismaa liitlaste – burgundlaste kätte vangi ja ta anti inglastele üle. Kirik määras talle karistuseks tuleriidal põletamise. 1453. aastaks olid inglased Prantsusmaalt välja aetud, vaid Calais jäi veel sajaks aastaks inglaste kätte. Saja-aastases sõjas võeti esimest korda kasutusele kahur.

Jean d’Arc