Püsimagnetid
Selliseid kehi, millel on võime tõmmata enda poole kergeid rauast esemeid, nimetatakse magnetiteks.
Kui magnetiga kokku puutuval kehal ilmnevad pärast seda samuti magnetilised omadused, siis öeldakse, et see keha magneetub, kui magneetunud keha mingil põhjusel (tugev löök, kuumutamine) oma magnetomadused kaotab, siis öeldakse, et ta demagneetus.
Kehi, mis suudavad säilitada magnetilised omadused ka pärast magneti eemaldamist, nimetatakse püsimagnetiteks.
Punkte, kus püsimagneti magnetiline toime raudesemetele on kõige tugevam, nimetatakse magneti poolusteks. Magneti seda osa, kus magnetmõju puudub, nimetatakse magneti neutraalseks piirkonnaks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Растворы
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Vabalt pöörelda saav magnet asetub maapinnal alati põhja-lõuna suunaliselt. Seepärast nimetatakse magneti seda otsa, mis näitab põhja suunas põhja- ja seda, mis lõuna suunas lõunapooluseks.
Magnetitel on alati paarisarv (tavaliselt kaks) poolusi – see tähendab põhja- ja lõunapoolust pole võimalik teineteisest eraldada.
Kaks magnetit mõjutavad teineteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui üksteist mõjutavad magnetite erinimelised poolused, siis magnetid tõmbuvad, kui aga samanimelised poolused, siis tõukuvad.
