Rudolf Tobias

11. klass > Muusika ajalugu > 2. kursus

29.05.1873 – 29.10.1918

Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Käinas, Hiiumaal. Muusikat hakkas talle õpetama esialgu isa, kes oli ametilt köster ja kes tegeles ka orelite ehitusega ning parandas ja häälestas klavereid ja oreleid. Esimesed säilinud heliloomingulised katsetused Tobiaselt pärinevad 1882. aastast, mil ta oli vaid 9-aastane.
1885. aastast õppis Tobias Haapsalu Kreiskoolis ja võttis kohaliku pianisti Catharina von Gerneti juures klaveritunde. Pärast kooli lõpetamist asus ta elama vanemate juurde Kullamaale, kuhu tema isa oli vahepeal saanud köstri koha.
1889 astus Tobias Tallinna Nikolai Gümnaasiumi ning õppis samaaegselt Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures orelit ja muusikateooriat.

Rudolf_Tobias

  • suurejooneline klassikalis-romantiline stiil
  • romantiline harmoonia, kirglikud kujundikontrastid, polüfooniavõtted,
    monumentaalne vorm
  • koorimuusika ja orkestriteosed, kammermuusika, soololaulud,
    oreli- ja klaveriteosed

Helilooja ja organist Rudolf Tobias on üks eesti rahvusliku heliloomingu ja rahvusliku muusikakultuuri tekkimise ja kujunemise juhtfiguure. Ta on esimene eesti rahvusest helilooja, kes omandas akadeemilise kompositioonihariduse ja kuigi tegutses oma karjääri jooksul Eestis vaid neli aastat, mõjutas tema tegevus ja looming olulisel määral varases kujunemisjärgus Eesti muusikaelu.

Tema kirjutatud on eesti muusika esimene sümfooniline teos (avamäng “Julius Caesar”, 1896), esimene kantaat (“Johannes Damaskusest”, 1897), esimene klaverikontsert (1897), esimene klaverisonaat (1897), esimene keelpillikvartett (1899), esimene oratoorium (“Joonase lähetamine”, 1909), esimene programmiline helitöö (“Walpurgi burlesk”, 1910). Tobiase loodud on ka Eesti esimesed arvestatavad klaveriteosed ning esimesed polüfoonilised helitööd klaverile ja orelile.

Tobiase muusikale on omane julgus, ärksus, elujaatav meeleolu, tung jõuliste ja grandioossete kontseptsioonide poole. Tema muusika on karmikoeline ja vähese koloriidiga, ülevoolavat tundelisust asendab massiivne ja monumentaalne väljenduslaad, muusika faktuur on enamasti tihe ja polüfooniline.
Tobiase looming toetub klassikalistele eeskujudele (Bach, Händel, Beethoven, Schubert, Liszt), ta ei tundnud vajadust kaasa minna sajandi alguse muusikas levinud modernistlikke suundadega. Siiski leidub tema hilisemas helikeeles impressionistlikke jooni (“Kalevipoeg põrgu väravas”, “Sest Ilmaneitsist ilusast”).

Allikas: Rudolf Tobias