SALADUSLIK MINA ISE

9. klass > Bioloogia > Õppeaasta

Inimkeha sisaldab ligi 100 triljonit (triljon on miljon miljonit ehk 1012. See tähendab, et inimkehas on umbes 100.000.000.000.000 üksikrakku) rakku.

  •       Inimese kehas on vähemalt 10 korda rohkem baktereid (ehk umbes 1000 triljonit) kui inimkeha enda rakke.
  •       Täiskasvanud inimene teeb ööpäevas üle 20000 hingetõmbe.
  •       Iga päev filtrivad neerud umbes 200 liitrit verd, eraldades sellest üleliigset vett koos jääkainetega.
  •       Täiskasvanud eritavad iga päev umbes 1,4 liitrit uriini.
  •       Inimese aju sisaldab umbes 100 miljardit närvirakku.
  •       Vesi moodustab rohkem kui 50 protsenti keskmise täiskasvanu kehakaalust.

Selles peatükis tutvume lähemalt inimese anatoomia (teadus organismide ja tema organite ehitusest) ja füsioloogiaga (teadus organismi ja selle üksikorganismide normaalsest talitlusest). Inimese uurimisel lähtume eelkõige inimesest kui bioloogilisest elurist, omistamata tähelepanu sellele, et me ka ise oleme sama loomaliigi esindajad, kel teiste eluritega võrreldes on kõrgeim arengutase Maal. Ülejäänutest eristab meid mõistus, artikuleeritud (oskus moodustada erinevaid häälikuid, millest kokku moodustub teistele mõistetav lause) kõne, oskus oma teadmisi järglastele edasi anda ning suutelisus tööriistu toota ning keskkonda mõjutada.

Inimese lähim sugulane šimpans ja eellane australopiteekus.

Bioloogises mõttes kuulub inimene klassi Imetajad ja seltsi Esikloomalised (ehk Primaadid) ning sugukonda Inimlased. Nüüdisinimene põlvneb oma eellastest australopiteegist. Tema lähimateks sugulasteks on inimahvid. Inimene ja ahvid põlvnevad samadest eellastest: kõik primaadid on sugupuu ühise tüve erinevad harud.

10 (800x646)

Primaatide sugupuu skeem.

Nagu šimpanski, on inimene loomult peamiselt troopilise piirkonna päevase aja elur. Kuuma ilmaga kohanemine on talle küllaltki kerge, ent külmas kliimas elamiseks tuleb kasutada abivahendeid. Inimahvidel ja inimesel on hea värvitajuvõime. Inimese lähim elus olev sugulane (sugulus on välja selgitatud võrdlevate biokeemiliste uuringute teel. Eriti suur sarnasus (98%) on kromosoomide ehituses ja valkude koostises.) on šimpans. Inimeste sarnasus inimahvidega avaldub kehaehituses, talitluses, käitumises, toitumises (inimene ja šimpans on omnivoorid ehk segatoidulised loomad) ja isegi haigustes. Inimese peamisi erinevusi võrreldes teiste imetajatega seisneb isendi individuaalses arengus (Individuaalset arengut nimetatakse ontogeneesiks. Näiteks noor emane šimpans saab suguküpseks keskmiselt 9-aastaselt, inimene 13-aastaselt. Isendi kasvuperiood on inimesel umbes 20 aastat, šimpansil 11.), mis on aeglustunud.

 

Huvilisele:

 

Juba Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci oli renessansiajastu paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Ta sündis 15. aprillil 1452 Itaalias ja suri 2. mail 1519 Prantsusmaal.) pidas inimkeha täiuslikuks ning avastas inimese kehaehituses teatavaid seaduspärasusi, mida kujutas oma joonistusel «Vitruviuse inimene».

 

Animatsioon:

youtube_video