SEEDIMINE JA ERITAMINE

Et inimene pole autotroof (autotroofid toodavad toidu ise, heterotroofid peavad toituma valmis orgaanilisest ainest), peab ta sööma. Seede-elundkonna ja hammaste ehitus näitab, et inimene on segatoiduline loom. Väga oluline on süüa nii taimset kui ka loomset toitu.

 

Toitumise kümme müüti

Toitumisega seotud müüdid (müüdiks nimetatakse põhjendusteta laialt levinud kuulujuttu, mis ei vasta sisuliselt tõele):

  •       Müüt 1: Piim on väga kasulik eelkõige luudele, kuna sisaldab palju kaltsiumit. Tegelikult see nii pole. Kaltsiumit saame kaunis palju mitmetest teistestki toiduainetest. Piim on vajalik kasvavale organismile. Enamik täiskasvanud inimestest piima ei talugi, see tekitab laksatiivse (kõhtu lahtistava) efekti. Kaltsiumi leiab paljude seemnete koortes (nt seesam) ja kiudaineterikastes aedviljades (nt kapsas). Luude tugevdamiseks on kaltsiumirikka toidu söömisest olulisem liikumine.
  •       Müüt 2: Liha söömine teeb tigedaks. Tegelikult sisaldub lihas mitmeid selliseid aineid, mida taimsest toidust ei saa, aga mida inimese organismil on hädasti tarvis.
  •       Müüt 3: Punane liha on ebatervislik ja teeb tüsedaks. Tegelikkuses on väherasvane hautatud või grillitud punane liha on väga hea raua- ja valguallikas. Samas võib palju küllastunud rasvhappeid ja kolesterooli sisaldav rasvane liha tõesti tõsta kehakaalu ja tekitada suurema südamehaiguste riski.
  •       Müüt 4:  Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks. Tegelikult on kartul küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis tekitavad kiiresti täiskõhutunde ega võimalda liialt palju süüa. Makaronitooted ei anna energiat kuigi palju. Pigem on lisakilode allikaks hoopis kaloririkkad kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste.
  •       Müüt 5: Söömine pärast kella kuut õhtul teeb paksuks. Fakt on see, et üldse pole oluline see, millal süüa. Kehamass kasvab siis, kui söögist ja joogist saadud energiahulk ületab selle kulutamise. Küll aga pole liiga hilja õhtul kasulik süüa seetõttu, et täis kõht ja seedetegevus häirivad uinumist ja segavad und.
  •       Müüt 6: Seller, greip, kapsasupp ja roheline tee põletavad rasvu. Paraku ei ole sedalaadi müütidele teaduslikku kinnitust. Näiteks kofeiini sisaldavad toidud ja joogid küll kiirendavad lühiajaliselt ainevahetust, kuid otsest rasva põletamist sellega ei kaasne.
  •       Müüt 7: Külmutatud köögiviljad on madala toiteväärtusega. Tegelikult valmistatakse külmutatud köögiviljasegud kõige suurema vitamiinisisaldusega hooajal ning külmutamisel on vitamiinide kaod kaduvväikesed. Ka pole külmutatud köögiviljad kuigi kallid, kuna need on puhastatud ja valmis tervikuna tarbimiseks.
  •       Müüt 8: Munade söömisest tuleks hoiduda, kuna need sisaldavad palju kolesterooli. Ehkki munakollases on tõepoolest rohkesti kolesterooli, tõstab vere kolesteroolisisaldus pigem suur küllastunud rasvhapete sisaldus toidus. Munas on rikkalikult vitamiine ning munavalk on väga kõrge toiteväärusega. 3…4 muna söömine nädalas on pigem soovitatav. Liiga palju muna süüa pole samuti kasulik, kuna valdavalt jääb sellest kõht kinni.
  •       Müüt 9: Rasvadest tuleks hoiduda, kuna rasvase toidu söömine teeb paksuks. Tegelikkuses on  vastupidi. Rasvad on eluks vajalikud, need on asendamatute rasvhapete allikaks. Rasvadeta ei saaks organism vastu võtta ka rasvas lahustuvaid vitamiine. Piirata tuleks vaid küllastunud rasvhapete söömist, mis esinevad peamiselt loomsetes toiduainetes, sest need põhjustavad kolesterooli ladestumist ja soodustavad südame-veresoonkonnahaiguste ja isegi kasvajate teket. Eelistada tuleks taimseid rasvu ja õlisid.
  •       Müüt 10: Kohupiim on tervislik ja seda võib piiramatult süüa. Ka see pole päris õige. Kohupiim sisaldab rohkesti valke, ent liialt suur valgukogus toidus kurnab neerusid. Maitsestatud kohupiimakreemid sisaldavad enamasti küllaltki palju suhkrut. Mitmesugused kohupiimapirukad on aga sageli peidetud rasvasisaldusega.

 

Huvitavat lisa

Lisainfo

 

Video. Seedeelundkond

See artikkel on retsenseerimata.