SEISUSLIK ÜHISKOND JA LÄÄNIPÜRAMIID

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

Mõisted:

seisus – Ühiskonnagrupp, kuhu kuuluvad samasuguse päritolu ja samasuguste õigustega inimesed

aadlik – priviligeeritud valitseva ühiskonnagrupi liige, kelle võim on pärilik

senjöör e lääniisand – suurmaavaldaja, kes andis vasallidele maad ja keda need kohustusid tasuks sõjaliselt ja muul viisil abistama

lään – maavaldus, amet või muu tuluallikas, mille majaisand andis vastutasuks vasallile ustavuse ja teenimise eest

vasall e läänimees (vanemas ajalookirjanduses ka feodaal) – vaba inimene, kes tõotas truudust senjöörile, vastutasuks sai elatusallikaks lääni

Keskajal oli ühiskond lõhestunud kaheks: priviligeeritud inimesed, kes valitsesid ja kuulekad ülematele allujad. Kõrged ühiskondlikud seinad eraldasid ka aadlikke ja talupoegi, ilmikuid ja vaimulikke, vabasid inimesi ja sõltlasi. Mehel ja naisel, isandal ja sulasel, vaimulikul ja ilmikul olid erinevad õigused, kuigi nad olid ühe ja sama ühiskonna liikmed. Ebavõrdsust võeti Jumalast seatuna ja karistusena pattude eest. Umbes 9. sajandil hakati rääkima ühikskonna jaotumisest kolmeks seisuseks: vaimulikud (palvetajad), aadlikud ja rüütlid (sõdijad) ja talupojad (töötajad). Igal seisusel oli oma koht ja määratud ülesanne. Oma rolli täitmine oli iga inimese panus ühiskonna kui terviku toimimisse. 13.sajandil kolme seisusesse jagamisest enam piisanud, sest linnakodanike jaoks ei olnud kolmeosalises skeemis kohta. Ülikoolide õpetlased ei mahtunud samuti vanasse süsteemi. Ühiskonda hakati seepeale palju üksikasjalisemalt jagama. Seisus ja kutse pidi märgatav olema esimesest pilgust, viisist kuidas keegi rõivastus, rõivaste materjalist, lõikest ja värvist, samuti ehetest ja muudest lisanditest. Usuti, et Jumal on pannud iga inimese oma kohale, mis andis talle õigused ja määras kindla eluülesande. Seisusest kõrgemale pürgimist käsitleti kui korratust, mässu ja Jumala tahtest üle astumist. Valitses arusaam, et keegi ei pea lootma ega püüdma rikastuda tõusmaks maise hierarhia kõrgematele astmetele. Rikaste inimeste kuulsus ja vara pärines rikastelt esivanematelt ning vaesed rügasid tööd selsamal maalapil, mida nende esivanemadki olid harinud. Hoolimata kõigest sellest, maailm siiski muutus, esialgu küll aeglaselt ja tasapisi, aga siis järjest kiiremalt.

Maavaldus ja võim olid keskajal lahutamatult seotud. Suur valdus=suur võim. suurmaavaldaja e senjöör valitses oma valduste alamaid. Keskaja kuningal aitasid maad valitseda piiskopid, hertsogid ja krahvid. Tasuks teenistuse eest said nad kuningalt lääni. Selleks võis olla amet, maavaldus või muu tuluallikas. Lääni saajat nimetati vasalliks ehk läänimeheks. Läänisuhte sõlmimist saatsid mitmesugused rituaalid, mille käigus anti üle sümboolne ese (valitsuskepp, vits, mätas, lipp jne). Nii sai vasall õiguse oma läänile ja andis senjöörile truudusvande. Lääni saaja oli kohustatud teenima oma isandat sõjas ja õukonnas nii jõu kui nõuga. Senjöör kohustus vasalli ja tema au kaitsma ja tema eest hoolt kandma.   Lääni tohtis vastu võtta mitmelt läänihärralt. Hilisem läänihärra pidi aga leppima sellega, et eelisseisundis oli läänihärra, kellega leping oli sõlmitud varem. Algul lõppes läänisuhe läänihärra või –mehe surmaga. Vasall võis õma läänist ka lihtsalt loobuda. Aja jooksul muutus lään päritavaks. Need läänimehed, kes said oma maa või ameti otse kuningalt moodustasid keskaja Euroopas kõrgaadli. Nad said oma valdusi edasi läänistada ehk anda oma vasallidele all-lääne. Kuna keskajal kuulusid kirikule suured maavaldused oli läänihärrade seas ka vaimulikke, peapiiskoppe, piiskoppe ja suurte kloostrite abte. Selle tipus oli kuningas, kui kõigi oma alamate kõrgeim lääniisand. Keskajal öeldi, et kuningas ei võlgne oma maad kellelegi peale Jumala ja iseenda. Teisel ja kolmandal astmel olid ilmalikud ja vaimulikud vürstid, kes olid hertsogid, parunid, peapiiskopid ja krahvid. Siis vabad isandad ja rüütlid. Nii ohustasid kuningavõimu pidevalt enda otseste vasallide vastuhakud. Vasadallide vaoshoidmine oli probleem, mis nõudis lahendamist. Näiteks: Inglismaal õnnestus juba 13. sajandil tema osteste vasallide suhted seadusandlikult reguleerida.

Seisused-keskajal

Feodalism

 TEST:

Feodaalid ja talupojad

 

youtube_video