SELGROOTUD. VEEKOGUDES ELAVAD SELGROOTUD

  1. Ripsussid. Turbellaria kuuluvad lameusside hõimkonda. Planaarid on lehtja kujuga lamedad ussid, keha pikkus kuni 25 mm. Värvus varieerub tumedast kuni piimja valgeni. Peas on eristatavad silmtäpid. Toituvad väiksematest veeloomadest.
  2. Mudatuplased. Tubificidae on mõne cm pikkused ja 0,5 mm läbimõõduga roosakad või punakad ussikesed, kes kuuluvad väheharjasusside hulka. Mudast puhtaks uhutud mudatuplane meenutab vihmaussi, kuid on viimasest palju väiksem.
  3. Kaanid. Hirudinea kuuluvad rõngusside hõimkonda, kaanide klassi. Reeglina on keha selja-kõhu suunas lame, tahapoole laienev ja harjasteta, mõlemas keha otsas on iminapp. Röövloomad. Värvilt pruunid ja mustad, mitmesuguse mustriga, kuid esineb ka muid värve. Pikkus 10 mm (pisikaan) kuni 10–15 cm (hobukaan). Inimese naha suudab läbi hammustada vaid Eestis haruldane apteegikaan.
  4. Teod. Gastropoda kuuluvad limuste hõimkonda. Teod ehk kõhtjalgsed. Nende koda on koonilise kujuga keeritsaga (mudakukk) või lapik, kettataoline (labatigu).
  5. Karbid. Bivalvia kuuluvad limuste hõimkonda. Suurus varieerub 5 mm (herneskarp) kuni 10–12 cm-ni. Järvekarbid kuni 20 cm.
  6. Kirpvähid. Gammarus kuuluvad lülijalgsete hõimkonda vähkide klassi. Nad on kuni 15 mm pikkused, iseloomuliku lapiku, lookjalt kõverdunud kehaga vähid. Toituvad kõdunevatest taimeosadest ja loomade jäänustest ja neist, kellest jõud üle käib. Kirpvähilised on toiduks kaladele.
  7. Vesikakand. Asellus aquaticus kuulub lülijalgsete hõimkonda vähkide klassi. Keha pikkus 12–20 mm, värvus hallikas. Toituvad vette sattunud puulehtedest. Vesikakandid on toiduks kaladele.
  8. Vesiämblik. Argyroneta aquatica on ainus veelise eluviisiga ämblik. Ehitab vee alla kellukja võrgu ja täidab selle õhuga, mille varu regulaarselt täiendab. Hiidämblik (Dolomedes fimbriatus) elab veekogude ääres ja püüab nii vees kui ka veekogude kallastel elavaid putukaid. Häirimise korral võib sukelduda.
  9. Lestalised. Acarina kuuluvad lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi. Vees elavad ainult vesilestad (Hydracarina). Väikesed kuni 3 mm kireva, sageli punase värvusega, ümara kujuga veeloomad.Vastsed sageli putukate välisparasiidid, valmikud röövloomad, kes toituvad väiksematest veeloomadest.
  10. Kevikulised. Plecoptera on pehme, lapiku kehaga, tagasihoidlikult värvunud vaegmoondega putukad, kes lendavad kehvasti või on lennuvõimetud. Paljudel on tagakeha tipus paar pikki urujätkeid. Tiivad on puhkeasendis keha peale lamedalt kokku volditud. Paljud valmikud ei toitu. Vastne elab vees, keha ja jalalülid on lamedad, käpad varustatud tugevate sirpjate küünistega. Tagakehal 2 urujätket e sabaniiti. Osade liikide vastsed on taimtoidulised, osadel on rööveluviisiga.
  11. Ühepäevikulised. Ephemeroptera on pehme kehaga, kehva lennuvõimega putukad. Enamikul 2- paari tiheda soonestusega tiibu, kõigil liikidel tagatiibu pole. Tagakeha tipus 2–3 pikka sabaniiti. Valmikud ei toitu. Eestis üle 40 liigi. Vastne elab vees. Pikkus 8–20 mm. Pea ja keha lamedad, jalad ja traheelõpused hoiduvad laiali. Iseloomulikud lühikeste karvakestega kaetud 3 sabaniiti (2 on siis, kui 1 on ära murdunud).
  12. Eristiivaliste kiilide alamseltsi (Anisoptera) kuuluvate kiilide tagatiivad on esitiibadest laiemad. Lennuvõime hea. Puhkeasendis on tiivad rõhtsalt keha külgedele välja sirutatud. Kiilidel on suured silmad. Paljudel liikidel koguni nii suured, et ulatuvad pealaele kokku. Eristiivaliste kiilide vastsed on paksu kehaga, hallikasrohelised, kohmaka liikumisega, suurematel liikidel kuni 4,5 cm pikkused.
  13. Taolistiivaliste kiilide Zygoptera alamseltsi kuuluvad kiilid – liidrikud, kõrsikud ja vesineitsikud – on suhteliselt väikesed, saleda kehaga kiilid, kes lendavad üsna kehvasti. Ees- ja tagatiivad on enam-vähem ühesugused ning puhkeasendis püstiselt keha kohale tõstetud. Silmad asuvad pea külgedel ja on teineteisest selgesti eraldatud. Taolistiivaliste kiilide vastsed on saledad, 14–18 mm pikkused, tagakeha lõpul 3 kitsama või laiema lehekeselaadse jätkega ja roheka värvusega.
  14. Selgsõudurlased Notonectidae on veesisese eluviisiga lutikad. Ujuvad selili, keha alaküljel kannavad suurt õhumulli.
  15. Liuskurlased. Gerridae on veepinnal elavad lutikad. Keha alaküljel veekindel karvastik. Eranditult röövtoidulised. Liuglevad kiiresti vee pindkilel, et tabada vette kukkunud selgrootuid.
  16. Vesihark. Nepa on veesisese eluviisiga lutikas. Keha pikkus ilma õhutoruta 15 – 22 mm. Keha erakordselt
    lapik, tumepruun. Saaki püüab röövjalgadeks moondunud eesjalgade abil. Tiivad olemas, kuid lendab harva.
  17. Loidtiiblased. Sialidae on väikesed kuni 20 mm pikkused, hallikad või pruunikad putukad. Veedavad enamuse aega taimedel istudes. Istudes panevad tiivad katusetaoliselt kokku, varjates kogu keha. Loidtiiva vastne on kuni 25 mm pikkune, tagakeha ahenev, suure hulga lülistunud lõpustega, mida võib kergesti pidada jalgadeks.
  18. Kukriku. Gyrinus täiskasvanud vastne on 12–13 mm pikkune. Vastne hingab keha külgedel asuvate trahheelõpuste abil.
  19. Ujurid Dytiscus on kuni 35 mm pikkused mardikalised. Täiskasvanud vastne on suur, 6–7 cm pikkune. Röövtoidulised.
  20. Ehmestiivalised. Trichoptera on pruunikad, karvaste koiliblikatega sarnanevad karvased putukad, tiibade siruulatus 20 – 50 mm. Lendavad kehvasti. Enamikul 4 habrast, peenikeste karvadega kaetud tiiba. Puhkeasendis asetsevad tiivad katusjalt keha kohal. Tundlad sirutuvad puhkeasendis ette. Valmikud enamasti ei toitu. Osade liikide vastsed ehitavad erinevatest materjalidest, liivaterad, lehe ja puutükid, väiksed taimeoksakesed jne paari cm-i pikkused kojad nn puruvanad. Koda mitteehitavate liikide vastsed on paari cm-i pikkused usjad loomakesed.
  21. Vesilase. Haliplidae vastne on 8–12 mm pikkuse ja 1 mm läbimõõduga vaglalaadse kehaga. Ujub halvasti ja ronib peamiselt mööda veetaimi.
  22. Surusääsklased. Chironomidae on kuni 5 mm pikkuse kehaga, pikkade jalgadega kahetiivaliste seltsi kuuluvad putukad. Isaste tundlad sulgjad. Mõnede liikide valmikud toituvad taimemahladest, mõne valmikud ei toitu üldse. Moodustavad tihedaid parvi.
  23. Sääriksääslased. Tipulidae on pikkade ja habraste jalgadega putukad. Istudes õõtsutavad keha ülesalla. Valmikud toituvad nektarist, enamasti söövad vähe. Vastsed on punakad, roosad, hallikaskollased või rubiinpunased ussikujulise kehaga loomad. Pikkus 6 – 30 mm. Elavad vabalt veekogu põhjas ja vabalt või mudast valmistatud tuppedes. Toiduks paljudele kalaliikidele.

TEST

Selgrootud. Veekogus elavad selgrootud. Vali kellega on tegu

Allikas: VEEKOGUDES ELAVAID SELGROOTUID

Ripsussid

Mudatuplased

Pildi allikas: Toitumistüübid

Kaan. (Foto: Kristian Pikner )

See artikkel on retsenseerimata.