SI põhiühikud

Pikkusühik meeter (1m) defineeriti 1790. aastalk kui 10-7 (kümnemiljondik) Pariisi läbiva meridiaani veerand­pik­kusest – see tähendab mõõdeti (hinnati ära) Maa ümbermõõt Pariisi kohal ning jagati see siis neljaga – sisuliselt saadi kaugus Pariisi kohal põhjapoolusest ekvaatorini. Tänapäeval kasutatakse meetri etalonina vahemaad, mille läbib valgus vaakumis (299 792 458)-1 ≈ (3∙108)-1 sekundiga.

Ajaühik sekund (1s) definitsioon on pärit tõenäoliselt keskajast ja oli algselt võrdne (86 400)-1 osaga (60 s/min x 60 min/h  x 24 h/d) ööpäevast, 1960. sai sekundi definitsiooniks (31 556 925.9747)-1 osa 1900. troopilise aasta pikkusest. Tänapäeval on sekund defineeritud kui ajavahemik, mis võrdub põhikolekus viibiv tseesium-133 aatomi kõige välimise kihi ainsa elektroni ja tuuma vastastikmõjust tingitud kiirguse 9 192 631 770 kordse perioodiga.

Massiühik kilogramm (1kg) on defineeritud kui ühe liitri täiesti puhta 4°C-se vee massile vastava plaatina (90%) ja iriidiumi (10%) sulamist silindri (nn etalonkilogrammi), mille kõrgus ja läbimõõt on võrdsed 39,17 millimeetriga, massiga.

Etalonkilogramm

Etalonkilogramm

Temperatuuri ühik kelvin(i kraad) (1K) on (273,15)-1 vee kolmikpunkti termodünaamilisest tem­pe­ratuurist. Kolmikpunkt on selline madalaim temperatuur, mille juures aine esineb korraga kõigis kolmes olekus – ehk siis temperatuuril 0°C

Voolutugevuse ühik amper (1A) on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis läbides kaht lõpmatult pikka paralleelset kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet, mis paiknevad vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusel, tekitab nende juhtmete vahel jõu 2∙10–7 njuutonit juhtme iga meetripikkuse lõigu kohta.

Valgustugevuse ühik kandela (1cd) on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540∙1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus.

Ainehulga ühik mool (1mol) on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022∙1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 0,012 kilogrammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12.

Kuna mõõtmine toimub alati olukorras, kus protseduuri mõjutavad alati erinevad segavad tegurid, siis pole paratamatult võimalik saada ühtki absoluutselt täpset mõõtmistulemust. Nii kaas­neb iga mõõtmisega paratamatult teatav mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdame valesti – lihtsalt ei ole võimalik põhimõtteliselt teha absoluutselt täpseid mõõtmisi. Ainsaks erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes.

See artikkel on retsenseerimata.

Õpikud