Silbitamine

4. klass > Eesti keel > 2. poolaasta

Häälikud sõnades moodustavad silpe. Kõne peab olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks.

Silbitamisel kehtivad reeglid. Näiteks:

  1. Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi.
  2. Kui kõrvuti on kaks või rohkem kaashäälikut, siis kuulub viimane neist järgmisse silpi.
  3. Pikk või ülipikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi.
  4. Kolme täishääliku järjendist kuulub viimane täishäälik teise silpi.
  5. Liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi.
  6. Võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu.

TEST

Silbitamine. Otsusta, kas sõnad on silbitatud reegli 1 või reegli 2 järgi

Silbitamine. Sõnade loendis on üks sõna valesti silbitatud, leia see

Silbitamine. Vali õigesti silbitatud sõna

Näited

Sõna Õige valik
met-sast

läk-sin

lä-hen

numb-rid

hom-sed

pints-lis-se

pal-ju

korst-naid

or-kes-ter

kand-led

mat-kak-sid

arst-lik

vintsk-les

ka-lur

van-a

va-ri

ke-da-gi

vaa-tab

joo-nib

jon-nib

saa-dab

e-lu

o-nu

u-du

i-lus

a-gar

e-dev

sam-mas

kot-ti

pal-li

kas-si

pi-ke-maks

lü-he-ma-ks

suu-re-maks

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 1

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 2

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 2

REEGEL 1

REEGEL 1

REEGEL 1

 

 

Näited:

Sõnade loend Õige valik: valesti silbitatud sõna õigesti silbitatult
sü-gis, su-vi, ke-vad, ta-lv

tuu-led, paa-rid, po-oled, ää-red

ja-he-dad, to-re-dad, la-me-dad, ke-eru-kad

linn-ud, lil-led, kam-mid, kas-sid

len-dab, ki-rju, ted-red, kal-dad

soo-jad, kää-rid, puu-rid, juur-ed

maa-si-kad, lo-ha-kas, mü-ri-seb, pu-del-is

me-tsas, lap-sed, kap-sas, trakt-or

see-ned, too-res, ju-ures, küü-nal

o-li, te-gi, lap-s, na-gu

ko-dus, su-vi-ne, mi-da-gi, en-am

noo-rem, rõõm-us, ven-na-le, mur-rab

vaa-ta, aj-ab, hii-re. sas-sis

a-ga, e-lab, se-e, ü-he

lõng-a-ke-ra, tä-di-mees, sel-ja-kott, kee-du-pott

va-res häst-i nä-gi te-ma

an-ti ta-htis toi-tu saa-da

tu-vi-de-le val-ge lend-as juur-de

võõ-pas krii-di-ga nü-üd hõis-kas

toit aru pood maa

talv

poo-led

kee-ru-kad

lin-nud

kir-ju

juu-red

pu-de-lis

trak-tor

juu-res

laps

e-nam

rõõ-mus

a-jab

see

lõn-ga-ke-ra

häs-ti

tah-tis

len-das

nüüd

a-ru