SILINDER
Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.
Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks.
Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega h ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r.
Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalade Sp summa
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjalik liitmine
xy-koordinaatsüsteem
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonide graafikud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Algebralised murrud
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ratsionaalavaldised
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Numbrilised seosed
Ruumilised kujundid
Hariliku murru kordamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Liitmine 20 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse h korrutisega.
Silindri ruumala
Silindri ruumala on võrdne selle põhja pindala Sp ja silindri kõrguse h korrutisega:
Silindri põhjadeks on ringid – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.