SILINDER
Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.
Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks.
Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega h ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r.
Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalade Sp summa
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Numbrilised seosed
Ruumilised kujundid
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Hariliku murru kordamine
Peastarvutamine I kooliastmele
Tasandilised kujundid
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Kirjalik lahutamine
Liitmine 10 piires
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Ratsionaalavaldised
Lahutamine 20 piires
Liitmine 20 piires
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ruutvõrrand
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse h korrutisega.
Silindri ruumala
Silindri ruumala on võrdne selle põhja pindala Sp ja silindri kõrguse h korrutisega:
Silindri põhjadeks on ringid – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.