Sirglõik. Punkt. Millimeeter
Kui kaks punkti ühendada sirge joonega, saame sirglõigu.
Sirglõiku nimetatakse sageli ka lihtsalt lõiguks.
Sirglõiku tähistatakse kas otspunktide märkimisega AB või ühe tähega a.
Joonisel kujutatud sirglõike loetakse: „Lõik AB ja lõik a.”
Sirglõigu pikkust mõõdame joonlauaga.
Sirglõigu pikkust märgitakse järgmiselt: AB = 4 cm või a = 4 cm.
Täpse pikkuse saamiseks on 1 sentimeeter (cm) jaotatud väiksemateks osadeks- millimeetriteks (mm)
Millimeeter on meetrist 1000 korda väiksem pikkusühik.
Millimeetri tähis on mm.
Eesliide milli- tähendab tuhandikku.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Funktsioonide graafikud
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Kirjalik liitmine
Peastarvutamine I kooliastmele
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Numbrilised seosed
Peastarvutamine eelkoolile
Ratsionaalavaldised
Tasandilised kujundid
Ruutvõrrand
xy-koordinaatsüsteem
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Kirjalik lahutamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ruumilised kujundid
Tehnilistel joonistel esitatakse mõõtmed tavaliselt millimeetrites.
Joonlaual on tavaliselt kõige väiksemaks märgitud mõõtühikuks millimeeter.
Sirglõik:
Punkt on matemaatikas kõige lihtsam kujund. Sellel ei ole pikkust ega laiust ja seda ei saa mõõta.
Punkt: