Sirglõik. Punkt. Millimeeter
Kui kaks punkti ühendada sirge joonega, saame sirglõigu.
Sirglõiku nimetatakse sageli ka lihtsalt lõiguks.
Sirglõiku tähistatakse kas otspunktide märkimisega AB või ühe tähega a.
Joonisel kujutatud sirglõike loetakse: „Lõik AB ja lõik a.”
Sirglõigu pikkust mõõdame joonlauaga.
Sirglõigu pikkust märgitakse järgmiselt: AB = 4 cm või a = 4 cm.
Täpse pikkuse saamiseks on 1 sentimeeter (cm) jaotatud väiksemateks osadeks- millimeetriteks (mm)
Millimeeter on meetrist 1000 korda väiksem pikkusühik.
Millimeetri tähis on mm.
Eesliide milli- tähendab tuhandikku.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Liitmine 20 piires
Tasandilised kujundid
xy-koordinaatsüsteem
Kirjalik liitmine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ratsionaalavaldised
Numbrilised seosed
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruumilised kujundid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutvõrrand
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Kirjalik lahutamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine 10 piires
Funktsioonide graafikud
Lahutamine 20 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
Tehnilistel joonistel esitatakse mõõtmed tavaliselt millimeetrites.
Joonlaual on tavaliselt kõige väiksemaks märgitud mõõtühikuks millimeeter.
Sirglõik:
Punkt on matemaatikas kõige lihtsam kujund. Sellel ei ole pikkust ega laiust ja seda ei saa mõõta.
Punkt: