Sirglõik. Punkt. Millimeeter
Kui kaks punkti ühendada sirge joonega, saame sirglõigu.
Sirglõiku nimetatakse sageli ka lihtsalt lõiguks.
Sirglõiku tähistatakse kas otspunktide märkimisega AB või ühe tähega a.
Joonisel kujutatud sirglõike loetakse: „Lõik AB ja lõik a.”
Sirglõigu pikkust mõõdame joonlauaga.
Sirglõigu pikkust märgitakse järgmiselt: AB = 4 cm või a = 4 cm.
Täpse pikkuse saamiseks on 1 sentimeeter (cm) jaotatud väiksemateks osadeks- millimeetriteks (mm)
Millimeeter on meetrist 1000 korda väiksem pikkusühik.
Millimeetri tähis on mm.
Eesliide milli- tähendab tuhandikku.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikud
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutvõrrand
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Peastarvutamine I kooliastmele
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Kirjalik lahutamine
Lahutamine 20 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Tasandilised kujundid
Numbrilised seosed
Liitmine 20 piires
Algebralised murrud
Ruumilised kujundid
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Funktsioonid ja nende graafikud
Hariliku murru kordamine
Peastarvutamine eelkoolile
Tehnilistel joonistel esitatakse mõõtmed tavaliselt millimeetrites.
Joonlaual on tavaliselt kõige väiksemaks märgitud mõõtühikuks millimeeter.
Sirglõik:
Punkt on matemaatikas kõige lihtsam kujund. Sellel ei ole pikkust ega laiust ja seda ei saa mõõta.
Punkt: