Skaalarid ja vektoriaalsed suurused

10. klass > Füüsika > 1. Sissejuhatus füüsikasse

Looduse üldisi mudeleid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi, nimetatakse füüsikalisteks suurusteks, mis omakorda jagunevad skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks.

Skalaarsed suurused (skaalarid) on sellised, mis on esitatavad  ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga – neil on olemas küll suurus, kuid puudub suund. Skaalarid on aeg, mass, pikkus, temperatuur jne. Skalaarsete suurustega on võimalik teha matemaatilisi tehteid, kusjuures tehe sooritatakse nii arv­väär­tuste kui ka mõõtühikutega.

32

Vektoriaalsete suuruste korral kirjeldatakse lisaks füüsikalise suu­ruse arvväärtusele ka tema suunda. Vekto­riaal­seteks suu­rusteks on näiteks kiirus (keha liigub kiirusega 3 m/s põhja suunas) ja jõud (jõud 10N on suunatud maapinna poole). Vek­­to­riaalseid suu­ru­si kirjeldatakse ma­te­maa­tilise ob­jek­ti – vektori abil. Vektor on suunatud sirglõik. Vektori pikkus (moodul) kirjeldab vektoriaalse suuruse arvväärtust ning vektori suund üht vastava suuruse suunaga. Ka vektoriaalsete suurustega on võimalik teostada matemaatilisi tehteid, kuid tuleb silmas pidada, et tehteid tehakse vektorite, mitte arvudega – see tähendab tehete sooritamisel tuleb samaaegselt arvestada nii vektoriaalsete suuruste arvväärtuste kui ka suundadega.