Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa.

Släng on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma tegelased – vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta “slang” või “flash”. Enne 19. sajandit oli slang midagi ainult kurjategijatele omast, leedidele ja džentelmenidele, üldse korralikele inimestele aga täiesti vastuvõetamatu.

Slängi vastand on kirjakeel. Släng on keele lahutamatu osa, mis ajas väga kiiresti muutub. Släng on tavaliselt mingi konkreetse keele osa, kuid näiteks ingliskeelset (või mõnda teise enim levinud keele) slängi võivad kasutada ka mitmed erinevad rahvused.

Släng võib kujuneda välja ka näiteks mingil elukutsel (erialasläng): arstid, kelnerid, sportlased, muusikud ning lisaks neile ka sõduritel ja õpilastel.

Slängi tekkimisel erinevate keelte baasil on olulised spetsiifilised keelekontaktid: nii näiteks põhineb vanglasläng Eestis mingis osas vene keelel ning arvutite ja internetilevikuga tekkinud uut tüüpi arvutikasutajate släng inglise keelel.

Inglastel ilmus esimene slängisõnaraamat 1785. aastal, soomlastel 1979, eestlastel 1991. aastal.

Eesti keeles on vähe kirjutatud slängi. Ajakirjanduses ja ilukirjanduses esineb seda vähe, isegi kui stiil seda nõuaks. Põhjuseks on tugev kirjakeele normipärasuse ja puhtuse eest võitlemise traditsioon.

Slängi väljendumine

• häälduses, näiteks moskõu, maskau tähenduses kohvik “Moskva”
• lühendites, näiteks Pirta, Pässa, füss, keha, dire, karts
• laenudes, näiteks breik – vaheaeg, pomo – direktor
• sõnaloomingus, moonutustes, näiteks pärdillo – vend, kopsuprillid – rinnahoidja
• võõrsõnadega sihipärases liialdamises, näiteks utreeru – mine minema, vaimne pervert – õpetaja
• kirjakeele sõnade alternatiivses tähenduses, näiteks. eit – tüdruk, kütus – alkohol
• roppudes sõnades,
• kujundlikes väljendites, näiteks õhku läbi filtri hingama – suitsetama
• terminilaadsetes nimetustes, näiteks tossud – sportjalanõud
• “panema”, “tegema” liigses kasutamises, näiteks sliipi panema – magama, pihta panema – varastama
• tähenduse markeerimises ehk eesti omasõnadele alternatiivsete tähenduste omistamises, näiteks tünn – paks inimene, luukere – peenike inimene
• hüüdnimedes, mis võivad kujuneda välja teatud isikuomaduste põhjal või ka täiesti juhuslikult, näiteks Lokaator – suurte kõrvadega poiss
• metateesis, näiteks merakuurima – kurameerima, tihedad massid – mahedad tissid
• kontraktsioonis ehk koondusmeetodis, näiteks kruvident – kruvi + revident
• sõnade raies ehk abstsisioonis, näiteks loga – logaritm
• tähemängus ehk logogriifis, näiteks mädakook – pedagoog
• lühendite kasutamises, näiteks KASS – kallis austan sind südamest
• derivatsioonis, liidetes näiteks
  • a-sufiks: mata – matemaatika,
  • ar-sufiks: narkar – narkomaan,
  • ka-sufiks: inka – inglise keel,
  • kas-sufiks: reaalikas – reaalkooli õpilane,
  • noi-sufiks: kihvtnoi – tubli,

Allikas: Säng

Loe lisaks: SLÄNGIST JA SÕNARAAMATUST