Puhkenud sõja kõige aktiivsem pool oli Saksamaa, kelle sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ning seejärel kogu jõu pööramist Venemaa vastu. Sõda pidi olema võidukalt lõppenud juba sama aasta detsembriks.

I MS interaktiivne kaart:

Prantsusmaa vastu plaanitud välksõda kukkus paraku läbi, Saksa väed olid Pariisist juba vaid 35 km kaugusel, kui nad septembri alguses Marne’i lahingus tagasi löödi. Läänerindel algas positsioonisõda, mis tähendas seda, et vaatamata mõlema poole pingutustele kogu sõja jooksul, ei liikunud rindejoon eriti palju. Tollane relvastus oli paremini kohandunud kaitseks kui rünnakuks, mõlemad pooled rajasid ulatuslikud kaevikute süsteemid, mida suudeti kaitsta ka massiivsete rünnakute eest.

Idarindel algas sõda Vene vägede ulatusliku pealetungiga Preisimaal, mis lõppes 30. augustil Tannenbergi lahingus, kus Vene väed purustati. Suuremat edu saavutasid Vene väed Austria-Ungari vastu.

Sõda laienes ka väljapoole Euroopat – Jaapan astus sõtta Antandi poolel ja Türgi Keskriikide poolel. Sõjast ei jäänud puutumata ka meri – Saksa allveelaevad suutsid teha vastastele suurt kahju. 1915. aastal kuulutasid sakslased välja Inglismaa ümbruses piiramatu allveesõja – põhja lubati lasta kõik saareriigile lähenevad alused sõltumata nende otstarbest ja omanikust. Suurim merelahing toimus 31. mail 1916 Jüüti poolsaare juures, mõlemad pooles kuulutasid ennast selle võitjaks.

1915-1916 peetakse Läänerindel väga suuri lahinguid, milles kasutatakse mitmeid uuendusi –Ypres’i lahingus kasutavad sakslased vastaste peal esmakordselt mürgigaasi. 1916. aasta 21. veebruarist 18. detsembrini kestab Verduni lahing, milles hukkub mõlemal poolel kokku ligi miljon meest. Veelgi suurema hulga inimohvreid toob kaasa Somme’i lahing, mis kestab sama aasta 1. juulist 18. novembrini ja kus kasutatakse esmakordselt tanke. Rinne jääb vaatamata suurlahingutele püsima.

I MS rindetegevusest:

1915. aasta mais astus Antandi poolel sõtta Itaalia, lahingud Itaalia rindel ei tekitanud Keskriikidele eriti suurt kahju, kuid sidusid väeosi, mida oleks saanud mujal kasutada.

Idarindel suudavad sakslased Venemaa 1915. aastal taganema sundida, nende kätte langevad Poola ja Leedu, rinne jääb pidama Riia all. 1916. aasta suuri muutusi endaga kaasa ei too. 1917. aasta septembris alustab Saksamaa Idarindel üldpealetungi ja saavutab revolutsioonidest nõrgestatud Venemaa vastu mitu olulist võitu. Saksamaa edu päädib Brest-Litovski vaherahuga 3. märtsil 1918, millega Venemaa astub sõjast välja ning loovutab kõik selleks ajaks temalt vallutatud alad, st Baltikumi, Poola, Valgevene ja suurema osa Ukrainast.

Läänerindel toob olulise muudatuse jõudude tasakaalu USA sõttaastumine Antandi poolel 6. aprillil 1917. Mõju ei ole siiski kohene – vägede Euroopasse toomine vajab aega ning Venemaa sõjast väljaastumise järel saab Saksamaa Läänerindele lisajõude tuua. Samal ajal hakkab Saksamaal üha rohkem tunda andma sõjaväsimus, majanduslik olukord on tagalas väga raske ning keisrivõimu vastaste arv suureneb iga päevaga. Septembris 1918 algab Antandi vägede üldpealetung kõikidel rinnetel ning Saksamaa liitlased alistuvad üksteise järel – Bulgaaria 29. septembril, Türgi 31. oktoobril ja Austria-Ungari 3. novembril. Samal päeval puhkevad Saksamaal rahutused, nn novembrirevolutsioon, mille haripunktiks kujuneb keiser Wilhelm II kukutamine 9. novembril. Uus Saksamaa juhtkond kirjutab 11. novembril alla Compiégne’i vaherahule, mis lõpetab sõjategevuse.