SOO TUNNUSED VENE KEELES
I RÜHM
Meessoost sõnad – слова мужского рода – м.р. (algvorm мужской род)
– sõnalõpp tugev kaashäälik – ДОМ, КЛАСС, НОЖ, СТОЛ
– sõnalõpp –й (ий) – КРАЙ, ЧАЙ, ТРАМВАЙ, МУЗЕЙ, САНАТОРИЙ, ГЕНИЙ
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
8. klassi matemaatika teooriavideod
Häälikute pikkused
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Liitmine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Tasandilised kujundid
Ratsionaalavaldised
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Oksüdatsiooniaste
– pehmendusmärgiga lõpp (pehme kaashäälik) –ь – ЛАГЕРЬ, СЛОВАРЬ, ПОРТФЕЛЬ, КОНЬ
II RÜHM
NAISSOOST sõnad – слова женского рода – ж.р (algvorm женский род)
– sõnalõpp –a – ВЕСНА, СЕСТРА, ШКОЛА, ПОГОДА
– sõnalõpp –я (ия) – ЗЕМЛЯ, ТЁТЯ, ЛИЛИЯ, АРМИЯ
– pehmendusmärgiga lõpp (pehme kaashäälik) -ь – МЫШЬ, ТЕТРАДЬ, НОЧЬ, КРОВАТЬ
III RÜHM
KESKKOOST sõnad – слова среднего рода – с.р. (algvorm средний род)
– sõnalõpp –o – ОКНО, ПИСЬМО, ЗЕРКАЛО, КРЕСЛО
– sõnalõpp –e – МОРЕ, ПЛАТЬЕ, СОЛНЦЕ, ЗАДАНИЕ
NB! MÕNINGAD ERANDID!
- Sõnalõpp –мя – ЗНАМЯ, ПЛАМЯ, ИМЯ, ВРЕМЯ, БРЕМЯ
NÄITAB NIMISÕNAL ALATI KESKKSUGU!
моё имя – minu nimi, летнее время – suveaeg, школьное знамя – kooli lipp, маленькое пламя – väike leek, индейское племя – indiaani hõim, suguharu, лысое темя – kiilakas, paljas pealagi, тяжёлое бремя – raske koorem, льное семя, льносемя – linaseeme, коровье вымя – lehma udar
2. Sõnad, mille sooline kuuluvus avaldub ühildumises omadussõnaga (avaldub kontekstis andes sõnale sageli mingi emotsionaalse hinnangu (tihti negatiivse)), kuna võivad tähistada nii mees- kui naissoost tegijat:
- unimüts – соня
- kisakõri – рёва
- viripill – плакса
- sant – калека
- mõrvar – убийца
- siidikäsi – белоручка
- riiukukk – задира
- käpard – растяпа
- õgard – обжора
- tuupija – зубрила
jne
2. a) ei kanna negatiivset värvingut:
- vaeslaps – сирота
- kogeleja/kokutaja – заика
- tarkpea – умница
- kohtunik – судья
- kolleeg – коллега
3. Sõnad, mis lõpevad –a tähega (naissoo tunnus), kuid bioloogiliselt näitavad meessoost isikut, meeste nime või nime lühi-hellitusvormi
- юноша – noormees
- дедушка – vanaisa
- папа – isa
- дядя – onu
- мужчина – meesterahvas
- Никита – nimi Nikita
- Илья – Ilja
- Саша – lühivorm Aleksandrist
- Коля – lühivorm Nikolaist
- Миша – Mihhail
- Серёжа – Sergei
- Женя – Jevgeni
- Валя – Valentin
Kusjuures nimed Саша, Женя, Валя võivad esineda ka naisenimena, kuid siis on nende lähtevormiks vastavalt Александра, Евгения, Валентина.
4.Muutumatute sõnade sooline tähendus:
А) ISIKUD ja LOOMAD:
Nende sõnade sooline kuuluvus saab selgeks nimisõnaga ühildumisel või öeldise koordinatsioonis alusega:
- В зоопарк привезли маленького кенгуру. – Loomaaeda toodi väike kängurupoiss.
- Папа купил мне маленькую пони. – Isa ostis mulle väikese isase poni.
B) Kui muutumatud sõnad ei tähista isikuid ega loomi, on nad reeglipäraselt KESKKSOOST:
- сладкое какао – magus kakao
- непонятное алиби – arusaamatu alibi
- Русское радио – Vene raadio
- интересное меню – huvitav menüü
- жёлтое такси – kollane takso
- весёлое жюри – lõbus žürii
- скучное интервью – igav intervjuu
C) Sõnad, mis saavad oma soo assotsiatiivse seose põhjal mõistega:
MEESSOOST:
- коми, урду, хинди (язык – keel)
- Капри, Санторини, Бали (остров – saar)
- Сан-Франциско, Токио (город – linn)
NAISSOOST:
- Миссисипи, По (река – jõgi)
- Таймс, Дейли Телеграф (газета – ajaleht)
D) LÜHENDID e abreviatuurid, kus soolise kuuluvuse määrab põhisõna
- ООН – Организация Объединённых Наций – ж.р (Ühinenud Rahvaste organisatsioon – naissoost)
- ГЕС – гидро-электро-станция – ж.р (hüdro-elektrijaam – naissoost)