Soojusmasina kasutegur
Soojusmasinas ei saa põhimõtteliselt muundada tööks kogu töötava keha siseenergiat. Soojusmasina poolt tehtav töö (A’) sõltub soojendilt saadava (Q1) ja jahutile antavate (Q2) soojushulkade erinevusest:
Seega, mida suurem gaasi poolt soojendilt saadava ja jahutile antava soojushulga erinevus, seda rohkem tööd gaas teeb.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab tehtava (kasuliku) töö suhet soojendilt saadavasse soojushulka, nimetatakse soojusmasina kasuteguriks (η – kreeka täht eeta):
Sellist soojusmasinat, milles on töötavaks kehaks ideaalne gaas, nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
I ja J-i õigekiri
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Funktsioonide graafikud
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Растворы
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Haridustreff 2023 loengud
Ioonid
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Saab näidata, et ideaalse soojusmasina kasutegur sõltub ainult soojendi (T1) ja jahuti (T2) absoluutsete temperatuuride erinevusest: