Soojusmasina kasutegur
Soojusmasinas ei saa põhimõtteliselt muundada tööks kogu töötava keha siseenergiat. Soojusmasina poolt tehtav töö (A’) sõltub soojendilt saadava (Q1) ja jahutile antavate (Q2) soojushulkade erinevusest:
Seega, mida suurem gaasi poolt soojendilt saadava ja jahutile antava soojushulga erinevus, seda rohkem tööd gaas teeb.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab tehtava (kasuliku) töö suhet soojendilt saadavasse soojushulka, nimetatakse soojusmasina kasuteguriks (η – kreeka täht eeta):
Sellist soojusmasinat, milles on töötavaks kehaks ideaalne gaas, nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjalik liitmine
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Numbrilised seosed
Häälikute pikkused
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Aatomid ja molekulid
Saab näidata, et ideaalse soojusmasina kasutegur sõltub ainult soojendi (T1) ja jahuti (T2) absoluutsete temperatuuride erinevusest: