SOOJUSPAISUMINE

7. klass > Loodusõpetus > 2. poolaasta

Aine või materjali soojendamisel see paisub, sest aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma ning suureneb osakestevaheline ruum. Jahtumisel toimub vastupidine protsess. Aine ruumala muutumist temperatuuri muutumise tagajärjel nimetatakse soojuspaisumiseks. Kõige rohkem paisuvad gaasid, kuna nendes pole osakesed omavahe keemilise sidemega seotud ning saavad vabalt liikuda. Mida soojem on gaas (nt õhk), seda väiksem on tema tihedus.

Vedelikud paisuvad vähem kui gaasid ning vee paisumine erineb teiste vedelike paisumisest. Nimelt on vesi kõige tihedam 4°C juures, jahtudes või soojenedes vee tihedus väheneb. Seega vajub 4-kraadine vesi veekogu põhja, kuna on suurema tihedusega, kui teised veekihid. Null-kraadine vesi aga tõuseb pinnale ning veekogu pind jäätub, mis omakorda takistab veekogu külmumist põhjani.

Tahked ained paisuvad vähe, kuid ka sellel väikesel paisumisel on suur roll ehituses ja tehnikas. Näiteks tuleb raudteede ja sildade ehitusel arvestada pikkupidi paisumisega ning jätta paisumisvuugid, muidu lõhub temperatuuri muutumisega kaasnev paisumine need lihtsalt ära.

Joonpaisumistegur näitab, kui palju meetrine materjal pikeneb temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Näiteks on alumiiniumi joonpaisumistegur 0,023 mm/°C , mis tähendab, et meetripikkune alumiiniumvarras pikeneb 0,023 mm, kui temperatuur tõuseb 1°C. Bimetall on kahest eri metalli kihist kokkuliidetud materjal. Tempratuuri muutumise korral bimetall kõverdub, sest kokkuliidetud metallid pikenevad erinevalt. Bimetalle kasutatakse näiteks termomeetrites.

 

Soojuspaisumine:

youtube_video