Soome keele käänded

6. klass > Soome keel > Sõnad ja väljendid

Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.

Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), ‘metsani’, iltaan saakka (~asti) ‘õhtuni’, rajalle asti ‘piirini’.

Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel.

Soome keele käänded:

 

Kääne Ainsus Käändelõpp
1. nimetav

nominatiiv

lahjakas tyttö
2. omastav

genitiiv

lahjakkaa/n tytö/n -n
3. sihitav*

akusatiiv

lahjakas tyttö

lahjakkaa/n tytö/n

n

4. osastav

partitiiv

lahjakas/ta tyttö/ä -a, -ä

-ta, -tä

5. sisseütlev

illatiiv

lahjakkaa/seen tyttö/ön

suu/hun

1) tüvevok. + n

2) h-n, 3) -seen

6. seesütlev

inessiiv

lahjakkaa/ssa tytö/ssä -ssa, -ssä
7. seestütlev

elatiiv

lahjakkaa/sta tytö/stä -sta, -stä
8. alaleütlev

allatiiv

lahjakkaa/lle tytö/lle -lle
9. alalütlev

adessiiv

lahjakkaa/lla tytö/llä -lla, -llä
10. alaltütlev

ablatiiv

lahjakkaa/lta tytö/ltä -lta, -ltä
11. saav

translatiiv

lahjakkaa/ksi tytö/ksi -ksi

 

12. olev

essiiv

lahjakkaa/na tytö/ -na, -nä
13. ilmaütlev

abessiiv

lahjakkaa/tta tytö/ttä -tta, -ttä
14. kaasaütlev**

komitatiiv

15. viisiütlev***

instruktiiv

jalan -n

 

 

Kääne Mitmus Tunnus Ainsusest erinev lõpp
1. nimetav

nominatiiv

lahjakkaa/t tytö/t (ains. tüvi) -t
2. omastav

genitiiv

lahjakkai/den (-tten)

(lahjakas/ten)

tyttöj/en

tyttö/in

äiti/en

-i, -j

(ains. tüvi)

– “ –

-en, -den (-tten), -in (-en), -ten
3. sihitav*

akusatiiv

lahjakkaa/t tytö/t – “ – -t
4. osastav

partitiiv

lahjakkai/ta tyttöj/ä -i, -j  
5. sisseütlev

illatiiv

lahjakkai/siin tyttöi/hin

silmi/in

-in, -hin, -siin
6. seesütlev

inessiiv

lahjakkai/ssa tytöi/ssä  
7. seestütlev

elatiiv

lahjakkai/sta tytöi/stä
8. alaleütlev

allatiiv

lahjakkai/lle tytöi/lle
9. alalütlev

adessiiv

lahjakkai/lla tytöi/llä
10. alaltütlev

ablatiiv

lahjakkai/lta tytöi/ltä
11. saav

translatiiv

lahjakkai/ksi tytöi/ksi
12. olev

essiiv

lahjakkai/na tyttöi/
13. ilmaütlev

abessiiv

lahjakkai/tta tytöi/ttä
14. kaasaütlev**

komitatiiv

lahjakkai/ne tyttöi/ne/en -ne-

(+ poss. suf.)

15. viisiütlev***

instruktiiv

paljai/n käsi/n  

 

* – Akusatiivil ehk sihitaval, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline.

** – Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust –i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva.

*** – Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt kokku omastavaga, esineb äärmiselt harva (nt. jala/n – jalgsi). Mitmuse viisiütlevat kasutatakse rohkem (nt. paljai/n jaloi/n – paljajalu).

Allikas: Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö. Albu Põhikool