Stiilivead
Kuna linke järgitakse üsna vähe, annan siinsamas ülevaate kirjandite stiilivigadest. Hindamisel lähtutakse sellest, kas stiiliviga on kerge või raske.
Artikli aluseks on 2012. a eesti keele riigieksami eristuskiri. Rasked stiilivead on punasega märgitud.
Kirjandi stiilivead liigitatakse hindamisel kergeteks ja rasketeks.
Üldjuhul käsitatakse stiili hindamisel veana järgmisi eksimusi:
Sõnavalikuvead
1. Argikeelsus – sõnavaras, fraasides, morfoloogilistes vormides. Näiteks:
– Inimestele lähevad peale katastroofid, õnnetused, vargused ja petmised.
– Tegelt teisi maha tehes upitatakse ju iseennast.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Silbitamine algklassidele
I ja J-i õigekiri
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Häälikute pikkused
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
– Ta oli järjekordselt miski jamaga hakkama saanud.
2. Paronüümiast johtuvad sõnavalikuvead: järele – järgi, õieti – õigesti, enne – ennem, vahel – vahest, tänu – tõttu jms äravahetamine. Näiteks:
– Seega tuleb ennem ikka hästi läbi mõelda, mida sa tahad teha või kelleks saada.
– Tänu oma kaardilugeja hukkumisele.
3. Liiasus, ebaõnnestunud sõnavalik või vales tähenduses kasutatud sõna. Näiteks:
– Vähem olulisem ei olnud ka see …
– Majanduse kasvu oli tollal võimatu ette prognoosida.
– Neis riikides on hästitasustatud palgad.
– Muusika on minu arvates kõige suurepärasem leiutis, mida inimestel on õnnestunud avastada.
4. Sõnakordused. Näiteks:
– Rahvas teostab oma võimu rahva poolt valitud esindajate kaudu. Rahval on sõna- ja mõttevabadus.
– Eriti raskeks teebki iseenda ja oma osa leidmine sellest tervikust see, et meid ümbritseb palju halba. Kuigi
see on vähem tähtis, kui kõik muu, ei saa seda vältida.
5. Kantseliidi, aga ka moesõnade ja -väljenditega liialdamine (nt mitmed, antud, tänasel päeval, paika
panema, üldjuhul, praktiliselt jt) ja muu sobimatu sõnakasutus. Näiteks:
– Hetkel on seda märgata teatud isiku populismiga.
– Armastatu kaotamine võib aga olla valusaim asi.
– Eksamid on juba suht lähedal.
6. Modaalsõnadega liialdamine: just, justkui, suhteliselt, oluliselt, praktiliselt, üpriski jt. näiteks
– Demokraatlik valitsemisviis on kehtinud oluliselt kauem ja on end üpriski hästi õigustanud.
– „Kollaste” ajalehtede toimetajatel on justkui tavaks, tungida inimeste eraellu ning lahata seda privaatsel
tasandil. Jms.
Vormivalikuvead ja morfosüntaktilised eksimused
1. Otstarbe või vahendi tähenduses kasutatud kaassõna läbi. Näiteks:
– Läbi kunsti tunnetasid inimesed jumala hiilgust juba antiikajal.
– Maailm avardub inimesteni läbi kirjanduse.
2. Loogilise mitmuse kasutamine ainsuse asemel. Näiteks:
– Sellise elukutse valinud inimene peab arvestama, et vääritikäitumisi rahvas andeks ei anna.
– Traditsioonid annavad inimestele kindlustunde, et osad väärtused on alalised.
– Osadele noortele võimaldavad vanemad elu, mis lihtsalt suunab rohkem tahtma.
3. Liialdamine poolt-tarindiga. Näiteks:
– Seintel olevad maalid kujutavad meistriteoseid, mis on valmistatud kuulsate kunstnike poolt.
– Eriliselt hoian pöialt veel Kristina Šmigunile, kes rahva poolt on ristitud kui Kikuks.
4. Eksimused morfoloogiliste vormide kasutuses, nt ajavormide ühtsuse rikkumine või ainsuse ja
mitmuse läbisegi kasutamine ühe lause või lõigu piires. Näiteks:
– Selles tuntud teoses ei sallinud köster õpilasi. Ometi peab ta nad välja kannatama.
– Kõikide inimeste saatused on erinevad ning igaüks saab seda ka ise kujundada.
– Igale inimesele on antud elada meie maailmas võrdsetena koos teistega.
5. saama-tulevik (aktiivse tegevuse puhul). Näiteks:
– Ta saab hästi hoolitsema oma pere eest.
– Pärast seda saavad olukorrad arenema suurriikidele meelepärases suunas.
Lausestusvead
1. Seoseta laused või nõrk seos lausete vahel. Näiteks:
– Kunst kingib meile õnne, elutarkust ning armastust millegi vastu ja see miski täiendab meie elu niivõrd,
et me suudame elus edasi minna. „Kõige aeglasem inimene, kes ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini
kui see, kes hulgub sihita ringi.” (G. E. Lessing) Meil kõigil peab olema eesmärk, et kuhugi püüelda ja jõuda.
2. Loogikavead lausestuses. Näiteks:
– Käest-kätte levivad edasi ka muud mõtted.
– Kirjameeste kirjutistest sünnivad väga head teosed, mis määravad ka paljude kirjanike saatuse.
3. Sõnajärjeeksimused – neutraalses väitlauses öeldis lause lõpus vms. Näiteks:
– Tihti oma tahtmise saavutamiseks aetakse kindlat jonni ning tulemused ei pruugi olla sellised nagu
me sooviksime.
– Seeläbi vanamees ilmselt teistele rõõmu teha lootis.
4. Nn hakitud stiil. Näiteks:
– Noorel on tarvis otsustada, mis on õige, mis vale. Teha valikud ja leppida tulemustega, mis moodustavad elutee.
– Praegu võib käsi määrimata, ühe ainsa nupule vajutamisega maapealt pühkida linnu, isegi terveid riike. Mis hävitab paljude elutöö.
5. Nn sina-stiil, mis on omane jutustavale tekstile ega sobi sellisena arutlevasse kirjandisse. Näiteks:
– Seitse aastat tagasi oli kõva sõna kui sa suhtlesid jututubade kaudu.
6. Kujunditega liialdamine, sobimatute kujundite kasutamine, ilukõnelisus, mis varjab mõtte. Näiteks:
– Nii, nagu viis sinine vesi meilt sõjaaastail kirjanikke naaberaladele, toob ta praegu asemele rikkaid turiste, kellesüdamed on eestlaste elu ja kultuuri tutvustajad mujal maailmas.
– Kord elu jooksul võib see maagiline tunne meid jalult niita.
7. Nominaalstiiliga liialdamine. Näiteks:
– Enesekindlus on abistav tegur eesmärkide saavutamisel tekkivate probleemide lahendamiseks.
8. Kokkukuuluvate fraaside eraldamine kõrvallausega. Näiteks:
– Seoses uute meetodite, mis olid efektiivsemad, kasutuselevõtuga suurenes töö tootlikkus.
– Miks peab naerma inimesele kõige kaunimate tunnete ja mõtete, mis on teada vaid asjaosalistele, üle?
9. Asesõnaga väljendatud viitesuhe, mis jääb ebamääraseks või tekitab väärseose. Näiteks:
– Nii lubab ta sõjast naastes, et ta hoolitseb tema eest.
– Suurem osa tähelepanust on pööratud sellele, mida võib silmaga näha, kuid kui mõtlema hakata, ei olegi need sugugi tähtsad.
– Eneseteostus ja selle hind – kõik neid mõjutavad tegurid. See võib-olla, kas naise ilu probleemid ja sellega kaasnevad väärteod, või üldsegi nendega seonduvad kõik võimalikud probleemid.
10. Väljajätud. Näiteks:
– Kui laps võib teisele lapsele öelda, mida ta temast arvab ja mis talle ei meeldi. Täiskasvanu eas ei ole kombeks, sest pole viisakas. Isegi kui tegelikult mõtleb inimesest vaid halba.
– Seal ei pea, ega tohigi meeste arvates naised tööd teha.
– Kas ainuüksi ühest mehest piisab ja sõltub Eesti püsimine?
11. Tarbetu emotsionaalsus ja üleskutsete esitamine. Näiteks:
– Miks raisata oma aega tühja-tähja peale? Parem leia endale oma huvid ja oma tee, kuidas elada!
– Mis siin üldse positiivset saab olla, kui Euroopa Liidus olev riik on pankroti äärel?
12. Liigsõnalisus. Näiteks:
– Alati on ka kindlasti neid, kes arvavad üldse midagi kolmandat või jäävad neutraalseks. Eks see ole iga inimese oma arvamus, aga iga laps peaks oskama enda eest välja astuda, kes siis vähemal määral ja kes suuremal määral.
– Kui seda teemat hakata käsitlema, tuleb kahjuks päevavalgele rohkem ainult sallimatus. Tuleb aga ka rõhuda sellele, et ühiskonnas leidub ka väga palju sallivaid ja häid inimesi.
NB! Olenevalt autori taotlustest võib stiilivea mõiste muutuda. Stiilivigu hinnatakse lähtudes igast konkreetsest eksamitööst.
AUTOR: Stiilivead