SUGUELUNDKOND

9. klass > Bioloogia > Õppeaasta

MEHE SUGUELUNDKOND

mees

Millised mehe suguelundid on välimised, kui suured nad on ja kus nad paiknevad?
Meeste välimised suguelundid on munandikott ja suguti.

Munandikotis paiknevad munandid  kusjuures vasakpoolne munand asetseb tavaliselt veidi madalamal kui parempoolne, samuti ei pruugi munandid olla päris võrdse suurusega.

Suguti ehk peenis koosneb peenisepeast ja peenisekehast. Peenisepea on väga tundlik, tundlikum kui peenisekeha. Meeste peenise  kuju ja suurus võivad küll erineda, aga mitte oluliselt. Rahulolekus tõmbub peenis  tavaliselt kokku, samuti külma või ärevuse korral. Täiskasvanud mehe peenise pikkus on lõdvenenult tavaliselt 6-10 cm ja jäigastunult umbes 13 cm, kõvastunult on mehe peenise läbimõõduks 3-4 cm. Peenise mõõtmed ei sõltu seksuaalkogemusest ega spetsiaalsetest harjutustest. Tavaliselt on mehe peenis lõdvenenud ja ripub allapoole.

Millised mehe suguelundid on sisemised ning mis on nende ülesanded? 
Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre.

Munandid asuvad munandikotis, mis on vaheseinaga kaheks eraldatud. Munandid alustavad tööd 12-15 aastaselt ning nendes paljunevad ja valmivad seemnerakud. 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku. Munand on ehituselt keerukas, selles paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed – kokku 250 m.

Munandimanus on pehmem osa, mis paikneb munandi peal sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha, mis on umbes 50 cm pikk.
Munandite intensiivse talitlemisega hakkab poistel murdeiga ehk puberteet (12-15 aasta vanuselt). Siis hakkavad munandites moodustuma spermid ja hoogustub meessuguhormoonide sünteesimine.

Eesnääre on väike organ, mis paikneb põie all häbemeluu taga ja pärasoole ees ja mis kaalub umbes 20 gr. Eesnääre reguleerib lihastööd nõudvaid urineerimise ja seemnepursete protsesse.

Kuidas valmib sperma?
Kõigepealt moodustuvad munandites meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid. Spermide areng toimub peenikestes väänilistest seemnetorukeste sisemises rakukihis. Seejärel talletuvad valminud spermid munandimanustes. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekeste ja eesnäärme toodetud nõred ning moodustub sperma. Kusiti juhib sperma välja.

Milliseid tingimusi spermid vajavad?

  • Spermid on kehavõõrad rakud, mistõttu nad ei tohi kokku puutuda mehe verega, kuna siis hakkab immuunsüsteem neid hävitama.
  • Nad vajavad arenguks kehatemperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid mitte kõhuõõnes, vaid munandikotis kuhu nad laskuvad looteea lõpus.

MÕISTEKAART (MEHE SUGUELUNDKOND)

mees1

VÕRDLEV TABEL

tabel

NAISE SUGUELUNDKOND

naine

Millised on naise peamised suguelundid?
Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp.

Emakas on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete suguelund, milles loode areneb.

Munajuha on munasarjast emakani viiv juha, mille kaudu munarakk emakasse liigub.

Tupp on 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool. Tupe ülemine osa viib emakasse ja alumine osa viib tupeesikusse, mis on tütarlastel osaliselt suletud neitsinahaga. 

Mis on naise suguelundite peamine ülesanne?
Nende ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi.

Kus asuvad munasarjad ja mis on nende ülesanne?
Munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Nad on sugunäärmed, mis toodavad naissuguhormoone. Samuti valmivad seal ka naissugurakud ehk munarakud.

Mis juhtub murdeeas?
Murdeeas saab tütarlaps suguküpseks. Munasarjad hakkavad ajuripatsis toodetud hormoonide mõjul tootma suguhormoone, mis erituvad verre. Suguhormoonide toimel valmivad munarakud ja hakkavad arenema teised sugutunnused. Näiteks hakkavad kasvama rinnad, puusad muutuvad laiemaks, naha alla koguneb rasvakiht ning tugevneb karvakasv kaena all ja suguelundite ümbruses.

Mida nimetatakse ovulatsiooniks?
Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast.

Kuidas valmib munarakk?
Munarakk valmib perioodiliselt. Iga 4 nädala järel vabaneb üks munarakk, mis väljub munasarjast ning satub kõhuõõnde. Munajuha lehtrikujuliselt laienenud ots püüab munaraku kõhuõõnest kinni ja suunab selle munajuhasse, mida mööda liigub munarakk emakasse.  Samal ajal hakkab emakas valmistuma viljastatud munaraku vastuvõtuks: emakat vooderdav limaskest hakkab vohama ja paksenema.

Enamasti munarakk ei viljastu, mistõttu see eraldub emakast ning heidetakse koos limaskestaga kehast välja. Koos limaskestaga eraldub ka verd. Seda protsessi nimetatakse menstruatsiooniks.

Kuna need muutused toimuvad korrapäraselt kindla aja tagant, nimetatakse kirjeldatud muutusi menstruaaltsükliks.

Millist päeva loetakse menstruaaltsükli esimeseks päevaks?
Menstruaaltsükli esimeseks päevaks loetakse vereerituse esimest päeva.

Kui kaua tsükkel kestab ning millal eraldub viljastumisvõimeline munarakk munasarjast?
Tsükkel kestab 21-35 päeva, enamasti 28 päeva (menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise alguseni). Viljastumisvõimeline munarakk eraldub munasarjast enamasti 14. päeval ehk tsükli keskel.

Millal lõpeb munarakkude valmimine?
Kuskil 45.-50. eluaasta juures naistel munarakkude valmimine aeglustub kuni lõpuks lakkab sootuks (jääb ära ka menstruatsioon). Naistel pole võimalik hilises eas saada järglasi sellepärast, et organismi vananedes toimuvad olemasolevate munarakkudega mitmesugused ebasoodsad muutused ja on suurem oht sünnitada väärarenguga järglane.

MÕISTEKAART (NAISE SUGUELUNDKOND)

naine1

Piltide ja materjali allikas:  SUGUELUNDKOND

Autorid on Liina-Liis Nõmme ja Silver Schnuri 

TEST

Inimese suguelundkond. Vali õige variant

Slaid: