Sulamine-tahkumine
Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire.
Tahkumisel toimuvad muutused aineosakestega sulamisele vastupidises suunas.
Iga aine jaoks on olemas kindel temperatuur – sulamistemperatuur, mille juures ta muutub tahkest olekust vedelaks. Aine tahkub samal temperatuuril kui ta sulab.
Sulamise/tahkumise ajal keha temperatuur ei muutu ehkki keha saab/annab selles protsessis pidevalt energiat – sulatamiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära lõhkumiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks. Tahkumisel vabaneva energia saame molekulide korrapära suurenemisest ja liikuvuse vähenemisest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Numbrilised seosed
Kell ja kellaaeg
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahused
Algebralised murrud
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Aatomid ja molekulid
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Harjuta eesti keelt A2-B1
Ионы
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Häälikute pikkused
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Keha sulatamiseks vajalik energiakogus (kehale antav soojushulk Q) on võrdeline keha massiga (m) ning sõltub keha materjalist:
kus Q – aine poolt sulamise ajal saadav soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – sulanud aine mass, mõõdetuna kilogrammides, λ – sulamissoojus – ainele iseloomulik suurus.
Soojushulka, mis on vajalik 1 kg antud aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril nimetatakse aine sulamissoojuseks (λ – lamda)
Sulamissoojust mõõdetakse džaulides kilogrammi kohta 1 J/kg.
Kui 1 kilogrammi sulamistemperatuuril oleva keha sulatamiseks kulub 1J energiat, on selle keha materjali sulamissoojus 1 J/kg. Tahkumisel vabaneb sama palju soojust kui kulub sama koguse aine sulatamiseks: