Sümfoonilise muusika sünd
Sümfoonilise muusika sünd on seotud “Vanemuisega”, kus aastal 1900 hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid. 1909. aastat tähistab eesti muusika päev Tartus, kus orkestri kavas oli juba eesti heliloojate sümfooniline muusika. 1910. aastal anti Tallinnas laulupeo ajal tervelt kolm sümfooniakontserti. “Estonia” sümfooniaorkestri algus on seotud ooperimaja esimese muusikajuhi Otto Hermanniga (1878–1933), kelle juhatusel jõudsid “Estonias” 1907 lavale ka esimesed operetid. 1906. aastal sai “Estonia” kutseliseks teatriks nagu ka “Vanemuine”. “Estonia” teatri orkestri seisukohalt on oluline 23. veebruaril 1907 alanud sümfooniakontsertide regulaarne korraldamine. 1908. aastast pärineb juba tõsine ooperikatsetus – Kreutzeri “Öömaja Granadas”.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Растворы
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Regulaarselt hakatakse ooperit mängima küll alles 1918. aastal (esimeseks Verdi “Traviata”, peaosades Helmi Einer ja Alfred Sällik) ning see on suuresti seotud dirigent Raimund Kulli nimega, kes oli “Estonia” peadirigendiks 1912–1942. Olgu veel öeldud, et ooperite ja operettide juhatamisega tegelevad tol ajal ka näiteks heliloojad Artur Kapp ja Juhan Aavik. Tuntud heliloojad on läbi aegade tegelenud lisaks helindite loomisele ka muude muusikaaladega, vaid väga väheste eranditega.