TÄHESTIK. АЛФАВИТ.

Vene keele tähestik

star-struck-happy-smiley-emoticon

Vene tähestikus on 33 tähte: 10 täishäälikut (а, о, э, у, ы, и, е, ё, ю, я), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (ь, ъ).

Osa tähti langeb kirjapildilt kokku ladina tähestikuga, kuid ei märgi alati sama häälikut:

TÄHT ja HÄÄLIK langevad kokku

VeneK5

 

KIRJATÄHED LANGEVAD KOKKU, HÄÄLIKUD ERINEVAD

VeneK6

 

chicken-run-smiley-emoticon

Ülejäänud tähed on olemas vaid vene kirjas ja kirillitsas.

А, /a/

Б, /b/

В, /v/

Г, /g/

Д, /d/

Е, /je/

Ё, /jo/

Ж, /ž/

З, /z/

И, /i/

Й, /j/

К, /k/

Л, /l/

М, /m/

Н, /n/

О, /o/

П, /p/

Р, /r/

С, /s/

Т, /t/

У, /u/

Ф, /f/

Х, /h/

Ц, /ts/

Ч, /tš/

Ш, /š/

Щ, /štš/

Ъ, –

Ы, /õ/

Ь, –

Э, /e/

Ю, /ju/

Я, /ja/

 

Laul vene tähestikust

youtube_video

RÕHK EESTI JA VENE KEELES

 

  1. Rõhk eesti ja vene keeles on dünaamiline. Eesti sõnadel on kaks rõhku: pearõhk ja kaasrõhk. Pearõhk asetseb sõna esimesel silbil – TÜdruk, HObune, MUUeum jne.

Kaasrõhk on tavaliselt paarituarvulistel silpidel – 3., 5. jne silbil – hobuSEle,

joonistusPAber jne. ERANDID: vahel on kaasrõhk ka paarisarvulistel silpidel ja teatavatel sufiksitel.

  1. VENE keeles on sõnal ÜKS rõhk ja seepärast hääldatakse rõhutute silpide täishäälikud tihti ebaselgelt.
  2. Vene keeles võib rõhk asetseda igasugusel silbil: esimesel – зеркалоб, teisel – собака, kolmandal – облака, neljandal, viiendal jne.
  3. Vene keeles võib rõhu asendist oleneda sõna tähendus: муКА – мУка (jahu – piin), зАмок – заМОК (loss, palee – lukk), Уже – ужЕ (kitsam – juba), мОю – моЮ (pesen – minu), потОм – пОтом (pärast – higiga).
  4. Vene keeles on mõnel omadussõnal, nimisõnal, tegusõnal ja arvsõnal rõhk vahelduv, liikudes teatavates vormides ühelt silbilt teisele: гОрод – городА (linn – linnad), ногА – нОги (jalg – jalad), рукА – рУки (käsi – käed), окнО – Окна (aken – aknad), хОдит – ходИть (käib – käima), сОрок – сорокА (nelikümmend – neljakümne), Умный – умЁн (tark – on tark).

Vene keele õppijal tuleb iga sõna ja selle muutevormide puhul meeles pidada, millisel silbil rõhk asetseb.

Punktide 4 ja 5 nähtused on eesti keeles haruldased, kui need esinevad, siis mõne üksiku rahvusvahelise sõna puhul – trAktorist – traktorIst (Ma räägin (millest?) traktorist. – Kes sina oled? Mina olen traktorist.)