TÄHESTIK. АЛФАВИТ.
Vene keele tähestik
Vene tähestikus on 33 tähte: 10 täishäälikut (а, о, э, у, ы, и, е, ё, ю, я), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (ь, ъ).
Osa tähti langeb kirjapildilt kokku ladina tähestikuga, kuid ei märgi alati sama häälikut:
TÄHT ja HÄÄLIK langevad kokku
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahutamine 20 piires
Ионы
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Знакомство с химией
Numbrilised seosed
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Oksüdatsiooniaste
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
I ja J-i õigekiri
KIRJATÄHED LANGEVAD KOKKU, HÄÄLIKUD ERINEVAD
Ülejäänud tähed on olemas vaid vene kirjas ja kirillitsas.
А, /a/
Б, /b/
В, /v/
Г, /g/
Д, /d/
Е, /je/
Ё, /jo/
Ж, /ž/
З, /z/
И, /i/
Й, /j/
К, /k/
Л, /l/
М, /m/
Н, /n/
О, /o/
П, /p/
Р, /r/
С, /s/
Т, /t/
У, /u/
Ф, /f/
Х, /h/
Ц, /ts/
Ч, /tš/
Ш, /š/
Щ, /štš/
Ъ, –
Ы, /õ/
Ь, –
Э, /e/
Ю, /ju/
Я, /ja/
Laul vene tähestikust
RÕHK EESTI JA VENE KEELES
- Rõhk eesti ja vene keeles on dünaamiline. Eesti sõnadel on kaks rõhku: pearõhk ja kaasrõhk. Pearõhk asetseb sõna esimesel silbil – TÜdruk, HObune, MUUeum jne.
Kaasrõhk on tavaliselt paarituarvulistel silpidel – 3., 5. jne silbil – hobuSEle,
joonistusPAber jne. ERANDID: vahel on kaasrõhk ka paarisarvulistel silpidel ja teatavatel sufiksitel.
- VENE keeles on sõnal ÜKS rõhk ja seepärast hääldatakse rõhutute silpide täishäälikud tihti ebaselgelt.
- Vene keeles võib rõhk asetseda igasugusel silbil: esimesel – зеркалоб, teisel – собака, kolmandal – облака, neljandal, viiendal jne.
- Vene keeles võib rõhu asendist oleneda sõna tähendus: муКА – мУка (jahu – piin), зАмок – заМОК (loss, palee – lukk), Уже – ужЕ (kitsam – juba), мОю – моЮ (pesen – minu), потОм – пОтом (pärast – higiga).
- Vene keeles on mõnel omadussõnal, nimisõnal, tegusõnal ja arvsõnal rõhk vahelduv, liikudes teatavates vormides ühelt silbilt teisele: гОрод – городА (linn – linnad), ногА – нОги (jalg – jalad), рукА – рУки (käsi – käed), окнО – Окна (aken – aknad), хОдит – ходИть (käib – käima), сОрок – сорокА (nelikümmend – neljakümne), Умный – умЁн (tark – on tark).
Vene keele õppijal tuleb iga sõna ja selle muutevormide puhul meeles pidada, millisel silbil rõhk asetseb.
Punktide 4 ja 5 nähtused on eesti keeles haruldased, kui need esinevad, siis mõne üksiku rahvusvahelise sõna puhul – trAktorist – traktorIst (Ma räägin (millest?) traktorist. – Kes sina oled? Mina olen traktorist.)
