TAIMEDE PALJUNEMINE
Taimed saavad paljuneda suguta (Mittesuguliselt ehk vegetatiivselt) ja suguliselt. Mittesugulisel paljunemisel läheb uus taim (üks taim on tinglikult üks isend. Kuid et taimede puhul on sageli raske erinevaid isendeid eristada, kuna nad on juurestiku või maa-aluse varre ehk risoomi abil sageli seotud) kasvama mõnest taimetükist: varrest, mugulast, risoomist või lehest.
Suguline paljunemine on taimedel keerukas. Näiteks katteseemnetaimedel toimub see õitsemise (seetõttu nimetataksegi katteseemnetaimi õistaimedeks) abil ja seemnete vahendusel. Paljunemisviis on erinevate taimede rühmitamise aluseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Aatomid ja molekulid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Ratsionaalavaldised
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Sammalde elutsükkel (ingliskeelne videoklipp 10’15“)
Sambla elutsükkel (ingl. k. klipp 9’01“)
Sõnajala elutsükkel (ingl. k klipp 10’19“)
Katteseemnetaimede elutsükkel (ingl. k klipp 13’49“)
Õistaimede elutsükkel (ingl. k klipp 18’18“)
Kaheliviljastumine (ingl. k klipp 3’59“)
Maa-alused varremuudendid (ingl. k 5’29“)
Katteseemnetaime suguorganid
Taimede mittesuguline ehk vegetatiivne paljunemine