TAIMEDE PALJUNEMINE
Taimed saavad paljuneda suguta (Mittesuguliselt ehk vegetatiivselt) ja suguliselt. Mittesugulisel paljunemisel läheb uus taim (üks taim on tinglikult üks isend. Kuid et taimede puhul on sageli raske erinevaid isendeid eristada, kuna nad on juurestiku või maa-aluse varre ehk risoomi abil sageli seotud) kasvama mõnest taimetükist: varrest, mugulast, risoomist või lehest.
Suguline paljunemine on taimedel keerukas. Näiteks katteseemnetaimedel toimub see õitsemise (seetõttu nimetataksegi katteseemnetaimi õistaimedeks) abil ja seemnete vahendusel. Paljunemisviis on erinevate taimede rühmitamise aluseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruumilised kujundid
Silbitamine algklassidele
Lahused
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Haridustreff 2023 loengud
Häälikute pikkused
Jäätmed pole kõigest prügi
Liitmine 10 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Funktsioonide graafikud
Sammalde elutsükkel (ingliskeelne videoklipp 10’15“)
Sambla elutsükkel (ingl. k. klipp 9’01“)
Sõnajala elutsükkel (ingl. k klipp 10’19“)
Katteseemnetaimede elutsükkel (ingl. k klipp 13’49“)
Õistaimede elutsükkel (ingl. k klipp 18’18“)
Kaheliviljastumine (ingl. k klipp 3’59“)
Maa-alused varremuudendid (ingl. k 5’29“)
Katteseemnetaime suguorganid
Taimede mittesuguline ehk vegetatiivne paljunemine