Tegusõna aeg

7. klass > Eesti keel > Õppeaasta

Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).

Näide:

  • absoluutne minevik: Eile mängisin sõpradega palli. Verbivorm mängisin väljendab seda, et mängimine toimus enne lause ütlemist, st tegevus eelneb kõnehetkele.
  • suhteline olevik: Juku jooksis karjudes peitu. Verbivorm karjudes väljendab seda, et karjumine toimus samaaegselt jooksmisega, kuigi mõlemad tegevused eelnevad kõnehetkele.

Absoluutset aega väljendavad peamiselt pöördsõna finiitsed vormid, kuid liitvormid võivad seotud olla ka suhtelise ajaga. Suhtelist aega väljendavad pöördsõna infiniitsed vormidjuhul, kui nad on ajakategooriaga seotud.

Keerukamate ajasuhete selgitamiseks ei piisa ainult tegevushetkest ja kõnehetkest, vaid appi tuleb võtta vaatlushetk ehk aeg, millest lähtudes tegevust vaadeldakse.

Näide:

  • Eile mängisin sõpradega palli. Verbivorm mängisin väljendab lisaks sellele, et tegevus eelneb kõnehetkele, ka seda, et pallimängust räägitakse kui möödunud sündmusest, millel pole kõnehetkega otsest seost.
  • Olen ennegi sõpradega palli mänginud. Verbivorm olen käinud väljendab lisaks sellele, et tegevus on toimunud enne kõnehetke, ka seda, et tegevust vaadeldakse kõnehetke seisukohalt, möödunust kokkuvõtet tehes.

Ajakategooria jaguneb:

Olevik

  • Olevik ehk preesens

Minevik

  • Lihtminevik ehk imperfekt
  • Täisminevik ehk perfekt
  • Enneminevik ehk pluskvamperfekt
  • Üldminevik ehk preteeritum

Lausega väljendatud tegevus võib olla kõnehetkega samaaegne, eelneda või järgneda sellele. Teiste sõnadega, tegevusaeg võib olla olevik, minevik või tulevik. Eesti keeles väljendatakse neid ajasuhteid osalt verbi morfoloogiliste ajavormidega, osalt mitmesuguste verbitarindite ja ajamäärustega.

Olevik

Olevikutähendust, s.o tegevuse toimumist kõnehetkel, väljendab verbi morfoloogiline olevikuvorm – olevik ehk preesens, nt

  • Poiss istub laua taga ja loeb raamatut.

Olevikuvormi kasutatakse ka korduvate sündmuste ja üldkehtivate tõdede väljendamisel, nt

  • Peeter laulab kammerkooris.
  • Eesti keel on soome-ugri keeli.

Minevik

Minevikutähendust, s.o tegevuse toimumist enne kõnehetke, väljendab neli morfoloogilist minevikuvormi:

  • lihtminevik ehk imperfekt, nt Poiss luges raamatut;
  • täisminevik ehk perfekt, nt Poiss on lugenud raamatut;
  • enneminevik ehk pluskvamperfekt, nt Poiss oli lugenud raamatut;
  • ning kaudses, möönvas ja tingivas kõneviisis üldminevik ehk preteeritum, nt Poiss olevat lugenud / oleks lugenud raamatut

1. Lihtminevik on lihtne, s.o üheplaaniline, nii vormilt kui ka sisult. Kõneleja kujutlus kandub täielikult minevikku – ta ei seosta seda kuidagi olevikuga ega ka mingi teise minevikuhetkega. Nt lausest Jüri elas tol ajal Pärnus ei saa teha mingeid järeldusi Jüri praeguse elukoha suhtes.

Lihtminevikku kasutatakse ka eelnenud vestlusele viitamisel (nn meenutusminevik), nt Mis see maksis? (= Mis sa ütlesid selle maksvat?).

2. Täisminevik seevastu on nii vormilt kui ka sisult kaheplaaniline. Temas on ühendatud oleviku seisund ja mineviku tegevus. Esimest vormistab olema-verbi olevikuvorm, teist põhiverbi mineviku kesksõna (on + lugenud). Täisminevikuga iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kokkuvõtte kaudu, nt

  • Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli (st Jüril on kõrgharidus).
  • Pärast ülikooli lõpetamist on ta töötanud Pärnu ja Viljandi koolides (st Jüril on õpetajatöö kogemus).
  • Jüri on töötanud õpetajana juba kakskümmend aastat.

Lõppenud tegevuse korral on hakatud kasutama täismineviku asemel lihtminevikku. Lause

  • Standardi tõlkis NN ning vaatas läbi ja kiitis heaks töörühm tuleks siiski asendada lausega
  • Standardi on tõlkinud NN ning läbi vaadanud ja heaks kiitnud töörühm, sest oluline on niisuguse standardi olemasolu praegu, mitte tema tõlkimise aeg.
  • Parem on öelda ka: Olen sündinud 1976. aastal, mitte: Sündisin 1976. aastal.

Edasi kestva tegevuse puhul kasutatakse tihtipeale täismineviku asemel olevikku, nt

  • Vananemise probleemi uuritakse (parem: on uuritud)juba pikemat aega.

Täisminevikku kasutatakse ka tulevikusündmuste väljendamisel, kui tulevikus toimuvat vaadeldakse järgneva tulevikuhetke seisukohalt, nt

  • Homme õhtuks olen ma siit juba minema sõitnud.

3. Enneminevik teeb kokkuvõtte mingile minevikuhetkele eelnevast tegevusest, nt

  • Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud.
  • Ma olin just magama heitnud, kui keegi koputas.

Kui pealauses on lihtminevik, kõrvallause aga väljendab pealause tegevusele eelnevat tegevust, tuleks kõrvallauses kasutada enneminevikku, mitte lihtminevikku. Nt

  • Juhtuski see, mida juba kaua oli aimatud ja oodatud (mitte: aimati ja oodati).
  • Heitsin veel kord pilgu maalile, mille kallal kunstnik meie tuleku eel oli töötanud (mitte: töötas).

Kindla kõneviisi enneminevikku saab kasutada ka kaudse kõneviisi mineviku tähenduses, nt

  • Mart oli (= olevat) suvel Kreekas käinud.

4. Üldminevik on tingiva ning kaudse ja möönva kõneviisi minevikuaeg, nt

  • Juhan oleks söönud praadi, aga tal polnud raha.
  • Juhan olevat söönud praadi, kui sõber talle helistas.

Ehkki vormilt kaheosaline, on üldminevik sisult üheplaaniline, väljendades enamasti sedasama, mis kindla kõneviisi puhul lihtminevik. Vormilt liitse üldmineviku kõrval on kasutusel ka keeleuuenduslikud lihtvormid – nuks- ja nuvat-vorm, nt

  • Juhan söönuks praadi, aga tal ei olnud raha. Juhan söönuvat praadi, kui sõber talle helistas.

Tulevik

Eesti keeles puudub morfoloogiline tulevikuvorm. Harilikult jäetakse verb olevikuvormi ja vajaduse korral kasutatakse tegevuse tulevikulisusele osutamiseks mitmesuguseid muid vahendeid, nagu ajamäärusi või tulevikutähendusega verbe

  • tuleb,
  • hakkab,
  • saab,
  • jääb jms,

nt

  • Ma sõidan homme koju.
  • Tuleval aastal me enam rapsi ei kasvata.
  • Siia tuleb uhke maja.
  • Selles majas hakkavad elama välissaadikud.
  • Laenudega hakkab tegelema linnavalitsuse rahandusosakond.
  • Ta saab terveks / jääb haigeks.

saama-tulevik

Spetsiaalseks tulevikku väljendavaks tarindiks on eesti keeles kujunenud verbi saama olevikuvorm + põhiverbi ma-tegevusnimi, nt Elu saab seal olema raske.

 

mas-tarind

Tarindiga olema + mas-vorm ehk progressiivtarindiga väljendatakse parajasti kestvat mitteaktiivset protsessi, nt Staadionil on toimumas meeste kaugushüpe.

Allikas: Aeg (keeleteadus)

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT