Tekstiliigid ehk žanrid

12. klass > Eesti keel > Kirjandiabi

Tekstiliigid ehk žanrid on aja jooksul välja kujunenud kultuuripõhised keelekasutustavad e -kombed. Inimesed omandavad oma kultuuri tekstiliikide määramise peaaegu märkamatult: enamasti teame, milline on ajaleheuudis, teeme vahet muinasjutul ja reklaamil, toote kasutusjuhendil ja retseptil. Tekstiliikide määramisel on sündmus ise vähem oluline, tähtsam on see, kuidas, s.t milliseid stiilivahendeid kasutades  see on kirja pandud. Žanrid ongi seotud meie tavade ning harjumustega.

Keelekasutusvaldkondade järgi eristatakse

  • argikeelt,
  • ilukirjanduskeelt,
  • tarbekeelt.

Tarbekeele alaliigid:

  • ajakirjanduskeel – uudis (majandusuudised, spordiuudised; teleuudised), reportaaž, intervjuu, juhtkiri, arvamus, retsensioon, artikkel.
  • ametikeel- protokoll, ametikiri, volikiri, avaldus, CV
  • teaduskeel- referaat, teadusartikkel

Ilukirjanduskeele alaliigid:

  • romaan (ajalooline romaan, armastusromaan, dokumentaalromaan jne)
  • novell
  • jutustus
  • luuletus (haiku, tanka, sonett jne) jne

Omadused, mille järgi tekste liigitatakse:

  • Teksti tervikstruktuur
  • Tekstitüüpide (kirjeldus, jutustus, põhjendused) kombineerimise viis
  • Keelevahendid ehk stiil

Tekstiliigil on enam-vähem kindlaks kujunenud skemaatiline struktuur, mis koosneb üldisemalt või rangemalt määratud osadest. Need osad esinevad reeglipärases või osalt reeglipärases järjestuses. Tekstiliigi skeem võib olla aja jooksul välja kujunenud, nagu näiteks uudistes, artiklites, retsensioonides ja protokollides. Samas aga on olemas erinevad spetsiaalselt välja töötatud vormid, siin võib tuua näiteks erinevate telesaadete formaadid, mille skeem on väga rangelt kindlaks määratud.

 

AUTOR: Tekstiliigid ehk žanrid