Termodünaamika alused
Soojushulk keha soojenemisel/jahtumisel:
kus Q – soojushulk (J), m – keha mass (kg) ning ΔT = T2 – T1 – temperatuuri muutus (T2 ja T1 on soojusülekande käigus soojenenud/jahtunud keha vastavalt lõpp- ja algtemperatuurid – K), c – on keha materjali iseloomustav erisoojus (J/(kg∙K). NB! võib kasutada ka Celsiuse kraade.
Soojuslik tasakaal soojusvahetuse korral suletud süsteemis:
kus Q1, Q2 … QN on erinevate suletud süsteemi kuuluvate soojusvahetuses osalevate kehade soojushulgad – J.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Растворы
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Termodünaamika I printsiip:
kus ΔU – isoleerimata termodünaamilise süsteemi siseenergia muut, Qv – süsteemile soojusülekandel väliskeskkonna poolt antud soojushuk, A – süsteemiga tehtud mehaaniline töö, A’ – süsteemi poolt tehtav mehaaniline töö (kõik J).
Ideaalse gaasi töö isobaarilisel paisumisel:
kus A’ – gaasi poolt tehtav töö (J); p – gaasi rõhk (Pa); ΔV = V2 – V1- gaasi ruumala muutus – V2 – lõppruumala, V1 – algruumala (m3)
Soojusmasina poolt tehtav töö:
kus A’ – soojusmasina poolt tehtud töö, Q1 – soojendilt saadud soojushulk, Q2 – jahutile antud soojushulk (kõik J)
Soojusmasina kasutegur:
kus η – kasutegur (ühikuta või %), A’ – soojusmasina poolt tehtud töö, Q1 – soojendilt saadud soojushulk, Q2 – jahutile antud soojushulk (kõik J)
Entroopia muutus (isotermilises protsessis):
kus ΔS süsteemi entroopia muutus (J/K), Q – süsteemi siseenergia muutus – soojushulk (J) ning T – süsteemi absoluutse temperatuuri (K).