TÕELISTE LAHUSTE TEKKIMINE

Lisades veele mingit ainet, võib märgata seda, et lahuse temperatuur muutub. Mõne aine lahustamisel lahuse temperatuur tõuseb (näiteks lisades vette hapet), kuid mõne aine lahustamisel lahuse temperatuur alaneb (näiteks lisades vette naatriumnitraati). Protsessi, mille tulemusena eraldub soojust (lahus läheb soojemaks) nimetatakse eksotermiliseks. Protsessi, mille käigus soojus neeldub (lahus läheb külmemaks) nimetatakse endotermiliseks.

Põlemine on eksotermiline protsess

Põlemine on eksotermiline protsess

Lahuse temperatuuri muutus on tingitud sellest, et tahke aine lisamisel vette, peab lõhkuma aine kristallvõte. Kristallvõte lõhkumiseks kulub alati energiat (soojus neeldub). Lisaks kristallvõte lõhkumisele seostuvad aine osakesed ka vee osakestega, sellist nähtust nimetatakse hüdraatumiseks. Kui lahustiks ei ole vesi, vaid mingi muu lahusti (solvent) nimetatakse aine osakeste seostumist lahusti osakestega solvateerumiseks. Kuna aine osakeste seostumisel vee molekulidega tekivad nende vahel püsivad sidemed, siis selle käigus eraldub soojust. Seega sõltub aine lahustamisel vees lahuse temperatuuri muutus sellest, kas aine kristallvõre lõhkumiseks kulub rohkem energiat, või hüdraatumisel eraldub rohkem energiat. Igal ainel on see erinev.

Lahustumine = tahke aine kristallvõre lõhkumine + hüdraatumine

See artikkel on retsenseerimata.