Tundra

TUNDRA

image6

Sademed tundra ja kõrgusvööndis

Sademed tundra ja kõrgusvööndis

Loe lisaks:

Tundra nimetus pärineb soome keelest, tunturi tähendab puudeta künkaid ja mägesid. Lähisarktilises ja arktilises kliimavöötmes esinevad puudeta taimekooslused on tundra. Lühike suvi on polaarpäikese tõttu valgusküllane kuid niiske ja jahe. Talved on polaaröö tõttu pimedad, külmad, lumevaesed ja tuulised. Suvel sulab igikeltsa pindmine kiht üles, siis on maapind kõikjal märg. Taimekasvuperiood on väga lühike, taimed kidurad ja madalad.

Mullastik on vähe arenenud, sest taimestik ei anna orgaanilisi jäänuseid ja igikelts ei võimalda huumuse teket. Tundravöönd hõlmab 200-1000 km laiuse maismaariba taiga ja jäävööndi vahel.

Tundra on kaetud sammalde, samblike ja puhmastaimedega (Tundrataimed). Talvel külmub vesi ja paisuv jää lõhub pinnast, külmalõhedesse koguneb lumi ja seal on taimedel soodsam talvituda. Talvel lumeta pindadel peavad vastu ainult kooriksamblikud ja vetikad. Tundrataimedest kasvab meilgi tuttavaid vaevakaske, sinikat, leesikat, kanarbikku. Paljud taimed kasvavad padjanditena, õitsevad ja viljuvad kiiresti.

Drüaas

Drüaas

Eerika

Eerika

Tundras on palju soid, kuid turbakiht on siin õhuke.

Tundravööndi karmi kliimaga on kohastunud vähe liike, nt lemmingud. Siin elavad porod ja karibuud, süües samblikke, kes talvel liiguvad metsavööndisse toituma. Ranniku lähedal on palju kalu, kaljustel meresaartel pesitsevad kolooniatena kalatoidulised merelinnud, nt lunnid, algid, krüüslid, ürrid.

Lunn

Lunn

Alk

Alk

Krüüsel

Krüüsel

Ürr

Ürr

Inimene saab elada ainult loomanahkadesse riietatult, porolt saadakse kõik eluks vajalik. See sõraline on õpetatud vedama ka kerget kelku ehk nartat. Elatakse rändkarjakasvatajana, niiviisi ei kahjustata loodust. Loe hantidest: HANT. Põhja-Ameerikas elavad inuitid ja Skandinaavia poolsaarel elavad saamid on saanud sama eluviisi jätkata tänase päevani. Venemaa põhjaosas asuvad rahvad (tšuktsid) on aga pidanud taanduma nafta ja gaasi tootmise ning niklikaevanduste kahjustatud aladelt. Nendele ainuomast kultuuri kahjustas kolhooside loomine ja sõjaväebaaside ehitamine, samuti lõunapoolsete elanike sissetung oma kommete ja tavadega. Loe lisaks: http://www.fennougria.ee.

 

Pildid:

Fjord Norras

Fjord Norras

Virmalised

Virmalised

Mätaskatusega maja

Mätaskatusega maja

Lumekakk

Lumekakk

Kukemari

Kukemari

Lemming

Lemming

Burunduk ehk vöötorav

Burunduk ehk vöötorav

Islandi samblik

Islandi samblik

Poro ehk põhjapõder

Poro ehk põhjapõder

Vaevakask

Vaevakask

Lumi-käokõrv

Lumi-käokõrv

See artikkel on retsenseerimata.