Tuntumad keemilised elemendid

 

VESINIK (H). Lihtsaima aatomiehitusega element, mille aatominumber on 1. Seega on tema aatomi tuumas vaid üks prooton ning elektronkattes üks  elektron. Vesiniku aatomi ehitust iseloomustab elektronskeem: H:+1| 1) .

Elektronskeemis on märgitud esmalt elemendi tähis ja seejärel tuumalaeng ning elektronide arv kihtide kaupa. Antud aatomi puhul siis on ühel kihil üks elektron.

Looduses esineb ka vesiniku isotoope, millest levinuim on deuteerium ehk raske vesi, mille aatomite tuumas on lisaks prootonile ka üks neutron ja tema massiarv on seega 2. Esineb ka üliraske vesiniku ehk triitiumi aatomeid, mille tuumas on üks prooton ja kaks neutronit ning massiarv on 3.

Vesinik on väga levinud keemiline element. Näiteks maakoores on ta aatomite arvu poolest kolmandal kohal, kogu maailmaruumis on ta aga kõige levinum element moodustades umbes 70%  ka Päikesest.

 

SÜSINIK (C). Aatominumber on 6, mis näitab, et tema tuumas on kuus prootonit ja 6 elektroni, mis jaotuvad kahte elektronkihti. Elektronskeem: C:+6| 2) 4). Süsiniku aatomi tuumas on ka 6 neutronit ja tema massiarv on seega 12. Looduses esineb süsiniku radioaktiivne isotoop, mille massiarv on 14, mis tähendab, et seal on 8 neutronit. Radioaktiivset süsinikku kasutatakse näiteks kivimite vanuse kindlaks tegemisel. Süsinik kuulub paljude ainete koostisse ja ta võib esineda ka teemanti või grafiidi kujul.

 

HAPNIK (O). Aatominumber on 8, mis tähendab, et tuumas on 8 prootonit, 8 neutronit ja elektronkihtidesse jaotub 8 elektroni.  Elektronskeem: O:+8| 2) 6)

Hapnik on üks enamlevinud elemente olles nii õhu kui ka vee, süsivesikute, valkude, rasvade, liivad, paljude kivimite ning teiste oluliste ainete koostises. On maakoores levinuim element.

See artikkel on retsenseerimata.