ÜKSLIIGE. SARNASED ÜKSLIIKMED
Üksliikmeks nimetatakse avaldist, mis on saadud arvuliste ja täheliste tegurite korrutamise teel.
Üksliikmed on näiteks 1∙2∙3∙abc, xxyyy ∙(-3)∙b jne.
Ka üksikut arvu ja tähte loetakse üksliikmeks, näiteks a, 2, -4 jne.
Tavaliselt esitatakse üksliikmed korrastatud kujul ehk normaalkujul, st:
- arvulised tegurid korrutatakse kokku ja kirjutatakse kõige ette (seda nimetatakse üksliikme kordajaks)
- tähelised tegurid korrutatakse kokku astmete korrutamise reeglite kohaselt ja kirjutatakse tähestikulises järjekorras.
NB! Kordaja 1 jäetakse kirjutamata ja kordaja -1 asemel kirjutatakse ainult „– “ märk, kui üksliikmes on ka tähelised tegurid. Arvu ja tähe vahel olevad korrutusmärgid jäetakse kirjutamata.
Näide: Esita üksliikmed normaalkujul:
1∙2∙3∙abc = 6abc
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Kell ja kellaaeg
Lahutamine 20 piires
Liitmine 10 piires
xy-koordinaatsüsteem
Ratsionaalavaldised
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Kirjalik lahutamine
Funktsioonide graafikud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Numbrilised seosed
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Algebralised murrud
Tasandilised kujundid
Hariliku murru kordamine
Kirjalik liitmine
Kui üksliikmed erinevad teineteisest ainult kordaja poolest või ei erine üldse, siis nimetatakse neid üksliikmeid sarnasteks.
Näiteks: 5m2n; -2m2n; m2n; 0,8m2n on sarnased üksliikmed.
Sarnaste üksliikmete liitmist (lahutamist) nimetatakse koondamiseks.
Näiteks: 6m2n – 3m2n + m2n = (6-3+1)m2n = 4m2n
Lisaks: