ÜKSLIIGE. SARNASED ÜKSLIIKMED
Üksliikmeks nimetatakse avaldist, mis on saadud arvuliste ja täheliste tegurite korrutamise teel.
Üksliikmed on näiteks 1∙2∙3∙abc, xxyyy ∙(-3)∙b jne.
Ka üksikut arvu ja tähte loetakse üksliikmeks, näiteks a, 2, -4 jne.
Tavaliselt esitatakse üksliikmed korrastatud kujul ehk normaalkujul, st:
- arvulised tegurid korrutatakse kokku ja kirjutatakse kõige ette (seda nimetatakse üksliikme kordajaks)
- tähelised tegurid korrutatakse kokku astmete korrutamise reeglite kohaselt ja kirjutatakse tähestikulises järjekorras.
NB! Kordaja 1 jäetakse kirjutamata ja kordaja -1 asemel kirjutatakse ainult „– “ märk, kui üksliikmes on ka tähelised tegurid. Arvu ja tähe vahel olevad korrutusmärgid jäetakse kirjutamata.
Näide: Esita üksliikmed normaalkujul:
1∙2∙3∙abc = 6abc
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjalik liitmine
xy-koordinaatsüsteem
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonide graafikud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Algebralised murrud
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ratsionaalavaldised
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Numbrilised seosed
Ruumilised kujundid
Hariliku murru kordamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Liitmine 20 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Kui üksliikmed erinevad teineteisest ainult kordaja poolest või ei erine üldse, siis nimetatakse neid üksliikmeid sarnasteks.
Näiteks: 5m2n; -2m2n; m2n; 0,8m2n on sarnased üksliikmed.
Sarnaste üksliikmete liitmist (lahutamist) nimetatakse koondamiseks.
Näiteks: 6m2n – 3m2n + m2n = (6-3+1)m2n = 4m2n
Lisaks: