Universumi evolutsioon ja tulevikustsenaariumid
Universumi senise evolutsiooni saame tinglikult jagada etappideks, loomulikult saab enamikku etappidest veelgi detailsemalt:
- t=0s => Suur Pauk – kõik saab alguse mitte millestki (Universumi temperatuur: T>>1032K?; Universumi läbimõõt: d<<10-50cm?)
- t=10-32s => ülikuumas ja tihedas massis tekivad kvargid (T=1028K; d=10-34m)
- t=10-5s => „kvargisupis“ hakkavad tekkima kvark-kolmikud – prootonid ja neutronid (T=1012K; d=10-4m)
- t=3000 a => „elementaarosakeste supis“ hakkavad tekkima neutraalsed aatomid, Universum muutub kiirgusele läbipaistvaks (T=1000K; d=10-2m)
- t=300 000 a => „ürgaine“ koguneb rakuseintesse – tekib Universumi kärgstruktuur (T=3500K)
- t=200 mln a => hakkavad tekkima tähed ja galaktikad (T=27K)
Universumi praegust vanust hinnatakse ca 14 miljardile aastale, keskmine temperatuur 2,7K, (nähtava osa) läbimõõt 93 mlrd valgusaastat. NB! Universumi väga varajases staadiumis toimunud arengu kirjeldamiseks on kasutusele võetud „inflatsioonilise arengu etapp“ – see on ajavahemik, mille jooksul Suures Paugus tekkinud ruum paisus valguse kiirusest kiiremini, mistõttu pole meil lootuski vaadelda Universumi äärealasid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1
Funktsioonide graafikud
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Lahutamine 20 piires
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Aatomid ja molekulid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Ioonid
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Mis juhtub Universumi arenguga edasi, sõltub Universumi massist – paraku ei suuda astrofüüsikud täna veel täpselt Universumi kogumassi hinnata.
Põhimõtteliselt on Universumi arengus kaks võimalikku stsenaariumi:
- SUUR TARDUMINE (ka LÕPUTU PAISUMINE) – kui Universumi mass on teatavast kriitilisest massist väiksem, siis jätkab ta paisumist ja jahtumist kuni saavutatakse temperatuur 0K, mille juures soojusliikumine lakkab .
- SUUR KOLLAPS – kui Universumi mass on sellest kriitilisest massist suurem, siis võib teatud ajahetkel paisumine asenduda kokku tõmbumisega, Universumi temperatuur hakkab tõusma ning see kokku tõmbumine lõppeb samuti kogu olemasoleva koondumisega ühte punkti – sarnasesse, millest Suur Pauk Universumi tekitas.
Paljusid vaevab küsimus: „Kas on olemas teisi universumeid?“ Võimalik, et on olemas lõpmatul hulgal universumeid, kuid paraku pole meie Universumis viibival vaatlejal vähemalt praeguste teadmiste kohaselt põhimõtteliselt võimalik nende olemasolu kohta informatsiooni saada.