KESKAJA ALGUSES

Mõisted:

paavst – Rooma piiskop, katoliku kiriku pea

roomakatoliku kirik – Rooma riigi lääneosas kujunenud kirik, mis allub paavstile

misjon – kristliku usu levitamine paganate hulgas

Suur rahvasterändamine – germaani, slaavi jt. hõimude tungimine Rooma riigi aladele 4.–7. sajandil. Tõuke selleks andis hunnide sissetung Ida-Euroopa steppidesse ja idagootide riigi purustamine 375. Suur rahvasterändamine

Uues ajastu koidikul

 

 

5.sajandil  Suure rahvasterändamise käigus tungisid Rooma riigi  lääneprovintsidesse  germaani hõimud, Lääne-Rooma kesririigi hävinedes rajasid uusasunikud selle territooriumile terve hulga väikesi riigikesi. Järgnenud kahe sajandi jooksul olid need riigid omavahel pidevalt sõjajalal ja nende piirid muutusid pidevalt. Germaanlasi ei olnud roomlastega võrreldes kuigi palju (keskmiselt 5% kogu rahvastikust). Algul elasid nad roomlastest eraldi, ajapikku sulandusid kaks kogukonda omavahel. Germaanlased võtsid järk-järgult omaks roomlaste tavad ja seadused. Roomlaste eluviis muutus majanduse halvenedes lihtsamaks ning üha enam hindasid nad germaanlaste vaprust ja sõjalist tublidust. Ladina ja germaani keelte segunemisel kujunesid sajandite jooksul välja itaalia, prantsuse ja hispaania keel. Rahvaste rändamine ja uute riikide sõjalised kokkupõrked olid muutnud elu väga ebaturvaliseks. See mõjutas eelkõige kaubandust, mis üha enam asendus vahenduskaubandusega, kuna Rooma raha kadus käibelt. Jõukad linnad olid barbarite rüüsteretkede peamiseks sihtmärgiks. Paljud inimesed asusid maale elama ja hakkasid tegelema põlluharimisega. Keegi ei hoolitsenud maanteede eest, need hakkasid  lagunema ja rohtuma. Lõuna-Euroopas ei hääbunud linnaelu päriselt, kuigi linnaelanike arv kahanes. Põhjapoolsetel aladel jäeti paljud linnad maha. Uued valitsejad ja ülemkiht eelistasid ehitada oma paleed maale. Linnades tegutsenud koolid lõpetasid tegevuse. Kirjatarkust ja haritust ei peetud enam oluliseks. Isegi ülemkihi esindajad ei püüdnud enam oma lapsi lugema ja kirjutama õpetada. Rooma kirjakultuuri kandsid edasi üksnes kirikud ja kloostrid.

  1. sajandil elanud Ammianus Marcellinus – Rooma ajaloolane, kes oli Konstantiinus II sõdur Naudingut, mida leebed ja rahulikud hinged leiavad õpingutega täidetud jõudeelust, leiavad nemad ohtudest ja sõjast. Nende silmis on suurim õnn kaotada elu lahinguväljal. Surra vanaduse või õnnetuse tagajärjel on häbi ja argus, mida nad külvavad üle kohutavate solvangutega. Tappa inimene on neile kangelastegu, mida ei suuda ära ülistada. Kõige kuulsusrikkam trofee on skalpeeritud vaenlase juuksed, mis täidab sõjaratsu kaunistuse aset….

IDAGOODID

Idagoodid

Rooma impeerium hävis. Ühtekuuluvuse idee elas edasi roomakatoliku kirikus. Koguduste piirid ühtisid  Rooma riigi linnade piiridega. Kristlikke kogudusi juhtisid piiskopid, keda abistasid jumalateenistusel preestrid. Suuremate ja tähtsamate linnade piiskoppe nimetati peapiiskoppideks, nende sõnadel ja otsustel oli suurem kaal. Impeeriumi lääneosa piiskopid muutusid linnade tegelikeks juhtideks (pidasid sõdu ja läbirääkimisi, olid kohtunikud ja sotsiaaltöötajad). Kiriku mõjuvõim ühiskonnas suurenes. Eriliselt tõusis esile Rooma piiskop. Rooma piiskopid väitsid, et nad on Peetruse ametijärglased, kelledele on pärandunud kõrgeim kohtu-, valitsemis- ja õpetamisõigus. 5. saj. alates nimetati neid paavstideks (kreeka k.-papa-isa). Algul piirdus nende võim Itaaliaga, peale liitu Frangi kuningatega, sai paavstist kogu lääne kristlaskonna juht. Endise Lääne-Rooma aladel kujunes ühtne roomakatoliku kirik, mis allus paavstile ja kus teenistusi peeti ladina keeles. Endise Ida-Rooma riigi aladel, mida nüüd nimetati Bütsantsiks, tegutses aga kreekakatoliku ehk õigeusu kirik, mis ei tunnistanud paavsti ülemvõimu ja kasutusel oli peamiselt kreeka keel.

 

Keskajaalgus

Pildi allikas: keskaeg

 

Rasked olud tekitasid paljudes kristlastes veendumuse, et peatselt saabub maailma lõpp. Loobuti oma varast ja argielu kohustustest ning mindi kloostrisse munkadeks ja nunnadeks eelseisvaks maailmalõpuks valmistuma. Kõikjal Lääne-Rooma riigi aladel tekkisid kloostrid – piirkonna vaimulikud misjonikeskused, kus asusid ka kool, haigla, vaestemaja ja anti rändureile öömaja ning kopeeriti raamatuid. Kristlus oli levinud linnades, maarahvas järgis loodususundeid st nad olid paganad (ld k paganus- talupoeg). Kloostrite mungad läksid jalgsi või ratsa mittekristlaste juurde ning õpetasid ja jutlustasid. Kloostrites talletati antiikkirjanduse väärtuslikeim osa.

Kristus seab Peetruse apostlite peaks. Piiblist Matteuse evangeelium 16:15-19

15 Tema küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” 16 Siimon Peetrus kostis: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” 17 Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. 18 Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. 19 Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.” 

 

Püha Bonifatius

Lisaks:

See artikkel on retsenseerimata.