Vakuool

11. klass > Bioloogia > 1. Elu organiseerituse tasemed

Vakuool on küll paljude ainuraksete vee-elurite ning taimerakkudes esinev membraaniga muust tsütoplasmast eristuv osa, ent kuna see pole tavaline organell, nimetatakse seda organoidiks («-oid»-lõpp tähistab eesti keeles millegi sarnast). Parasiitsetel protistidel vakuoole pole. Küll aga esinevad pisikesed vakuoolid ka looma- ja seenerakkudes, samas kui taimerakkudes hõlmavad need sageli suurema osa raku sisust.

Kui taimevakuoolid on peamiselt vedelike ja taimemahlade panipaigaks, siis ainuraksete elurite rakkudes on valuoolidel seedeorgani ülesanded. Ühtlasi on need seotud osmootse rõhu reguleerimise ja jääkainete eritusega.

 

Ainuraksetel ilmub see membraaniga ümbritsetud põieke perioodiliselt tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Kui vakuool tekib rakumembraani lähistel, haarab see väliskeskkonnast toitaineid või toiduosakesi ja liigub raku tsütoplasmas vabalt ringi. Vakuoolis asuvad toitained imenduvad läbi membraani. Selliseid vakuoole nimetatakse ainuraksetel ka toitekublikutes. Teisalt võivad tekkida ka nn tuikekublikud, kus vakuooli sisse imatakse  organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb täitunud vakuool väliskeskkonda. Et rakus peab osmootne rõhk olema suurem kui väliskeskkonnas, raskendab soolane vesi kublikute teket, mistõttu merevees elavate elurite rakkudes vakuoole pole.

 

Mõningatel bakteritel esinevad ka gaasivakuoolid.