Valgusdiood
Valgusdiood on pn-siirdega pooljuhtdiood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas.
Valgusdioodi nimetatakse ka lühivormiga LED (inglise keelest Light-Emitting Diode – valgust kiirgav diood).
Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida diood sisaldab.
Valgusdioodil on kaks kontakti – anood ja katood. Valgusdioodi joonistel on anood tähistatud “+” ja katood “-” sümboliga.
Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Vastupidisel juhul valgusdiood ei sütti.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
xy-koordinaatsüsteem
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Ruumilised kujundid
Häälikute pikkused
Ruutvõrrand
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Ионы
LED-i päripinge sõltub selle värvusest – pikema lainepikkusega LED-ide (punased) puhul on see suurusjärgus ~2V, lühema lainepikkusega (sinised) on see ~3V.
Tavaliselt on LED-ide võimsus mõnikümmend millivatti, millest tulenevalt peab ka elektrivoolu võimsus olema samas suurusjärgus. Kui rakendada LED-ile suurema võimsusega (pingega) voolu, võib ta läbi põleda.
Valgusdioodi kiirgus kujutab endast elektroluminestsentsi, mis tekib elektriliselt ergastatud elektronide ja aukude rekombinatsioonil. Rekombinatsioonil vabanev energia võib kuluda valguskvandi (footoni) tekitamiseks, mõne teise juhtivustsooni elektroni energia suurendamiseks või kristalli võnkekvandi ergastamiseks.